VESI
HEA TEADA FIN–EST roheline laevakoridor (ingl Green Shipping Corridor , GSC)
Kuidas toimub rohekoridoridega seotud tegevuste, ka kohustuste panemise ja eesmärkide seadmise rahastamine ning toetamine Euroopa Liidus? Euroopa Liidus toimub rahastamine nii, et esimesed suuremad riskid jagatakse avaliku ja erasektori vahel. EL suunab meretranspordi rohepöördesse mitmeid rahastusallikaid, näiteks Euroopa Inno- vatsioonifond, Euroopa Ühendamise Rahastu ja FuelEU Maritime toetusmehhanismid, samuti ka Euroopa emissioonikaubanduse ETS tulud, millest osa peab riik suunama kliimaprojektidesse. Nende vahendite eesmärk ei ole katta kogu üleminekukulude mahtu, vaid luua stardipositsioon, mis võimaldab ettevõtetel uusi tehnoloogiaid katsetada, taristut arendada ja laevu ümber ehitada. Kui piloot- lahendused on end tehniliselt ja majanduslikult tõestanud, liigub turg juba edasi oma investeeringutega. Teisisõnu toetab EL rohetegevusi sellega, et aitab esimeste sammude riski vähendada ja annab vajalikku investeerimiskindlust pikemaajaliste otsuste tegemiseks. Sama loogikat on rakendamas ka Eesti riik. Välja on kuulutatud 25 miljoni euro suurune retrofit- toetusmeede, mis aitab laevafirma- del katta osa rohetehnoloogiatele ülemineku ja laevade ümber- ehituse kuludest. See vähendab esimese sammu investeerimisriski ning loob võimaluse kujundada Eestisse laevade ümberehituse kompetentsikeskus. Räägitakse konkreetsete eesmärkide seadmisest. Kas on aimu, millised need võiksid olla? Praegu ei seata lõplikku sihtarvu kõikidele laevadele ja sadamatele, vaid liigutakse samm-sammult ja mõõdetavate vahe-eesmärkidega. Üldine raamistik on sama, mis Euroopa Liidu kliimapoliitikas, ehk meretranspordis on eesmärk jõuda aastaks 2050 kliimaneut- raalsuseni. Konkreetsemalt tähendab see, et süsinikuheitmed reisija või kaubatonni kohta peavad vähenema järk-järgult, näiteks 2030. aastaks ligikaudu 20–30% võrreldes 2008. a emissioonide määraga, sõltuvalt laevatüübist, tehnoloogilisest valmisolekust ja kütusevalikutest. Aastaks 2040 on siht süsinikheitmeid vähendada 70%. Rohekoridori puhul ei kirjutata praegu ette kindlat tehnoloogiat ega ühte õiget kütust, sest valikud võivad erineda sõltuvalt laevast ja liinist. Oluline on tulemus ning eesmärk ei ole lihtsalt öelda, et koridor on keskkonnahoidlik, vaid tõendada, et selle jalajälg väheneb mõõde- tavas mahus aastast aastasse. Kuidas vältida rohepesu ja tagada näiteks heitkoguste või kasutatava kütuse koostise usaldusväärsus? Rohepesu vältimine põhineb sellel, et me ei hinda lubadusi, vaid mõõdame tegelikke tulemusi. Heitkogused, kütuse tarbimine ja kütuse päritolu on tänapäeval võimalik siduda automaatse andme- põhise seirega, laeval olevad süsteemid edastavad andmeid otse seireplatvormidesse ning neid ei saa käsitsi ilusamaks kirjutada. Lisaks on kogu kütuse elutsüklil sertifitseerimissüsteem, mis näitab, millest kütus on toodetud ning laevameeskonnal on kohustus punkerdamisel iga päev kütuseproove võtta, et need vajadusel kontrollorganile esitada. Tulemusi kontrollib sõltumatu ekspertiis, nii et ühelgi osalisel ei ole võimalust arve oma kasuks kallutada.
Ÿ Eesmärk on luua Eesti ja Soome vahel kliimaneutraalsed mereteed. Ÿ Algatus koosneb 19 ühisprojektist, mis keskenduvad kliimaneutraalsust toetavatele algatustele. Ÿ Projektid ja algatused peavad kaasa aitama Eesti ja Soome vahelise meretranspordi jätkusuutlikumaks ja keskkonna- hoidlikumaks muutmisele. Ÿ Rohekütuste kasutuselevõtt: uuringud ja tegevused, mis käsitlevad rohekütuste kättesaadavust ning ohutusnõudeid. Ÿ Sadamate nullheitmega taristu: sadamatesse tuuakse nullheitmega teenindussõidukid ja masinad ning arendatakse asjakohane taristu. Ÿ Jäätmekäitluse täiustamine: laevade ja reisijate tekitatud jäätmete sorteerimise ja ringlussevõtu võimaluste ühtlusta- mine, et toetada jätkusuutlikku jäätmekäitlust. Ÿ Süsinikupüüdmise tehnoloogia: süsinikdioksiidi vähenda- miseks uuritakse süsiniku püüdmise võimalusi. Ÿ Kütusekulu vähendamine digitaalsete lahenduste abil: digilahenduste rakendamine, et jälgida ja vähendada parvlaevade kütusekulu. Ÿ Jalgrattaturismi edendamine: projekt, mille eesmärk on parandada jalgrattaga reisijate kogemust, tagades sujuvad rattateekonnad linnadest laevadeni ja vastupidi.
Allikad: AS Tallinna Sadam ja Kliimaministeerium
kus kliimaneutraalsuse suunas liikumist toetavad ja suunavad üha rangemad regulatiivsed raamistikud. Alternatiivkütuste kasutamine ja energiatõhusamad laevad aitavad laevandusettevõtetel säilitada ja suurendada positsiooni turul, mis eelistab madalama süsiniku- jalajäljega teenuseid. Sadam, kus on olemas kaldavool, rohekütuste tankimine ja nüüdisaegne taristu, muutub laevaoperaatoritele eelis- tatumaks sihtkohaks ja suurendab nii reisijate kui ka kaubamahtu. Samuti on rohelisel teenusel jätkusuutlik nõudlus, sest üha rohkem ettevõtteid ja reisijaid eelistavad madalama jalajäljega liikumisviise. Barjääri aitab ületada see, kui esimesed investeeringud ei jää ainult üksikute ettevõtete kanda. Kui riik ja EL toetavad pilootprojekte ning vähendavad esimese sammu riski, muutub rohepöördega liitumine majanduslikult mõistlikuks. Oluline on näidata, et tegemist ei ole ühepoolse kohustuse vaid uute tuluvõimalustega – uued liinid, laevade ümberehitusvõimekuse kasv, investeeringud rohekütuste taristusse ja uued teenused sadamas. See muudab rohekoridori ettevõtete jaoks kasvu- mitte kuluprojektiks.
26
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook