uringu teostas KPMG Baltics OÜ. Uuringu eesmärk oli U hinnata Eesti laevanduse konkurentsipositsiooni võrreldes Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikidega ning töötada välja soovitused lipuriigi atraktiivsuse suurendamiseks. Uuringu tulemusena jagatakse soovitusi ümberkorralduseks nii haldusprot- sessis, infosüsteemides kui ka tööjõu- ja maksupoliitikas. Euroopa kaotab globaalsel tasandil positsiooni Uuringu taustanalüüs näitab, et EMP riigid on maailma kauba- laevastikus mõjuvõimu kaotamas. Kui veel mõned aastad tagasi oli EMP riikide osatähtsus maailma kaubalaevastikus 18 protsenti, siis 2025. aastal oli näitaja 14 protsenti. Samas kontrollivad Euroopa laevaomanikud endiselt üle kolmandiku maailma kaubalaevastiku väärtusest ja kandevõimest. Eesti merenduse seis on kahetine. Ühelt poolt on Eesti lipu all sõitev laevastik väike ja keskmisest vanem, mis viitab konservatiivsele turuprofiilile. Samas on omanikuvaade oluliselt roosilisem ehk Eesti ettevõtted kontrollivad peaaegu 20 korda suuremat tonnaaži võrrel- des riigi lipu all seilavate laevadega. See näitab selgelt, et Eesti merenduskapital on märkimisväärne, aga ei seila Eesti lipu all. Uuringu autorite hinnangul on just viimane selge signaal, et Eesti potentsiaal lipuriiki kasvatada on olemas, kuid selleks on tarvis muudatusi. Eelkõige tuleb terviklahendus muuta konkurentsivõime- lisemaks. Kiired digilahendused teevad võidukäiku Rahvusvahelised edulood pärinevad eelkõige Põhjamaadest ja Hollandist, kus laevade registreerimine ja meeskonnadokumentide haldus on täielikult digitaliseeritud. Menetlus toimub nn ühe akna põhimõttel, taotluse edenemist saab jälgida reaalajas ning ajutise registreeringu võib saada 24–72 tunni jooksul. Selline teenindus- standard on muutunud globaalses konkurentsis normiks. Eestis on menetlussüsteem küll usaldusväärne ja õigusraamistik stabiilne, kuid protsessid on jaotunud erinevate ametkondade vahel, digitaalne teenindus ei ole piisavalt sujuv ning klienditeekond ei ole selgelt struktureeritud. Uuringu osalejad – nii laevaomanikud kui ka meremehed – tõid välja, et Eestis kulub sageli palju aega dokumen- tide kooskõlastuseks ja andmete kontrollimiseks. KPMG analüütikute hinnangul ei ole küsimus üksikutes tehnilistes puudujääkides, vaid teenuse terviklikus ülesehituses. Rahvusvahe- line lipuriik peab pakkuma teenust, mis töötab üle ajavööndite, on prognoositav ja võimalikult automatiseeritud. Kõige selgem erinevus Eesti ja juhtivate lipuriikide vahel joonistub välja infosüsteemides. Taanis, Norras ja Hollandis on merendus- registrid riigi teiste valdkondade registritega integreeritud – maksu- haldus, tööohutus, haridusandmed ja kvalifikatsiooniregistrid suhtlevad omavahel automaatselt. See tähendab, et taotluste kontroll käib sekunditega.
Eestis on toimivad, kuid eraldiseisvad infosüsteemid. Need täidavad oma põhifunktsiooni, kuid ei moodusta terviklikku digitaalset öko- süsteemi. Uuringu läbiviijad järeldavad, et pelgalt infosüsteemide uuendusest ei piisa – vaja on uut teenuse arhitektuuri, kus merendusregistrid, laevapereliikmete kvalifikatsioonid ja maksud oleksid ühel digitaal- sel platvormil. Eesti maksukeskkond vajab veel lihvimist Maksupoliitika on merenduse konkurentsivõime võtmeelement. Enamik mõjukaid lipuriike kasutab tonnaažikorda – alternatiivset maksustamisviisi, mis muudab maksukoormuse prognoositavaks ja ettevõtjale soodsaks. Ka Eestis on tonnaažikord seadustatud, kuid selle rakendamine ei ole laevaomanikele alati selge ega haldus- likult piisavalt lihtne. Mitmed edukad EMP riigid pakuvad lisaks sotsiaalmaksu tagastusi või tulumaksusoodustusi laevapere liikmete tööjõukulude katmi- seks. Need toetused on läbipaistvad ja digitaalselt hallatud, mis vähendab bürokraatiat ja muudab skeemi praktiliseks. Uuring rõhutab, et maksumeetmete tõhusus sõltub suuresti haldu- sest – kui tõendamine on keeruline, kaob osa konkurentsieelisest. Eesti potentsiaal peitub selgete reeglite ja digitaalse kontrolli loomi- ses, mis vähendaks käsitööd ja tõlgendamisriske.
Tööjõu ja kompetentsi tugev potentsiaal, rahvastiku väike absoluutarv
Eesti merenduse tõsisemaid kitsaskohti on kvalifitseeritud tööjõu nappus. Kuigi Eesti meremeeste osatähtsus elanikkonnas on Euroo- pa üks kõrgemaid, on rahvastiku arvu vaadates tööjõudu liiga vähe, et toetada tööjõupõhist lipuriigi ärimudelit. Samas peetakse Eesti Mereakadeemia õppekvaliteedi taset heaks ning seetõttu on Eestil tugev kvaliteediargument. Uuring soovitab riigil panustada merendushariduse moderniseerimisse, praktika- kohtade toetamisse ja meremeeste karjäärimudeli nähtavusse. KPMG uuringu sõnum on selge: Eesti merendusel on potentsiaali, kuid selle realiseerimiseks tuleb senine registri- ja haldusloogika muuta oluliselt tänapäevasemaks. Malta või Küprose laevastiku absoluutarvuga pole Eestil realistlik konkureerida. Samas võib Eesti pakkuda kvaliteetset, turvalist ja digitaalset lipuriiki, mis toetab nišilaevandust ja toob osa Eesti kont- rollitavast tonnaažist tagasi koju. Merendus on valdkond, kus võidab see, kes pakub kõige väiksema halduskoormusega, kõige automaatsemat ja kõige prognoosita- vamat teenust. Eesti merenduse arengusuund sõltub nüüd poliitika- kujundajate ja sektori ühiste otsuste julgusest ning valmisolekust kiireks digihüppeks.
29
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook