Teejuht talv 2025

Kuigi Eesti kui mereriigi kuvand avalikkuse silmis võib olla viimastel kümnenditel hägustunud, paistab riik silma suurepärasel tasemel süstematiseeritud, eesti kirjakeele nõuetega vastavuses oleva ja spetsialistide ringkondades kõrgelt tunnustatud merendussõnavaraga. ere ja laevasõidu hingeelu lähemalt tundvad inimesed M armastavad ikka öelda, et riik, millel on merepiir, on suur riik. Jäägu vaidlused sellest, kas oleme seda oma maa Seega – kes veel, kui mitte just Madli Vitismann võiks lugejale paja- tada eesti merekeele kui ühe mereriigi maine olulise osa kujunemis- loost ja arengust. „Merendusest peab saama eesti keeles rääkida ja kirjutada,” on tema kindel seisukoht.

taas iseseisvaks saamise ajal suutnud ja osanud täiel määral ära kasutada teisale, ent üks on kindel – eesti merekeelt oleme suutnud väärikalt hoida, vajadust mööda kohandada ning tänu agaralt asja juures olevatele aktivistidele ka selle konarlikku kasutamist korri- geerida. Nii on meil juba 1973. aastal Eesti Meremuuseumi juurde loodud merendusterminoloogia komisjon, mis koos Eesti Entsüklopeedia- kirjastusega andis 1996. aastal välja „Mereleksikoni” (MerLe) ning 2008. aastal „Inglise-eesti meresõnaraamatu”. Tegemist on ühis- kondlikel alustel töötava terminoloogiakomisjoniga – seltsinguga, millele on pikka aega tuge pakkunud Transpordiameti terminoloog. Nõukoja üks põhikirjajärgseid ülesandeid on merenduse propagee- rimine kõige laiemas tähenduses. Selle hulka kuulub mõistagi ka merekeele kui merendusvaldkonna keskse erialakeele hoidmine ja arendamine. Nõukoja liikmed tasu ei saa, ent pole vähimatki kahtlust nende päde- vuses. Sellest annab tunnistust kasvõi asjaolu, et regulaarselt küsi- vad nende käest nõuandeid eurotõlgid, kelle ülesandeks on Euroopa Liidu seadusandlikke akte ametlike dokumentidena eesti keelde vahendada. Merekeele hoidmise ja täiendamise eest hoolitseb nõukoda Üks head merekeelt kõrgelt hindavatest inimestest on kahtlemata aastaid eesti merekeele süstematiseerimise, ajakohasuse ning korrektse kasutamise eest hoolt kandnud Madli Vitismann , kes on merendusteemalise ajakirjandusega tegelenud enam kui 35 aastat, olnud ajalehe ja ajakirja Meremees peatoimetaja ning Rootsi laevandusajakirja osakonnatoimetaja. Ta on merekeele nõukoja liige, Vikipeedia ja Mereviki administraator. Ta on teinud tööd eesti merekultuuri hoidmisel ja arendamisel suure missioonitundega ning just selle südamega tehtud töö eest pälvis Vitismann 2020. aastal Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse missioonipreemia. Aastal 2022 anti talle Eesti Mereakadeemia teenetemärk „eesti merekultuuri ja -keele pikaajalise ja silmapaistva talletamise, eden- damise ning vankumatu kaitsmise eest”.

Ta räägib, et kui enne 1940. aastat oli Eestis juba välja kujunenud täit- sa korralikul tasemel eesti merenduskeel, siis 60 aastat kestnud võõrvõimu aeg keeras selle pea peale, kuna Nõukogude Liidus juhiti kommertslaevandust otse Moskvast ja töökeel oli vene keel. Eest- laste osakaal seal töötavate inimeste seas aasta-aastalt üha kaha- nes, merendusalane õpe muutus samuti venekeelseks ning sellest tulenevalt jäi ka eestikeelsete merendusterminite kasutamine taga- plaanile. „Tallinna Merekooli sõjajärgse viimase eestikeelse lennu lõpetajate seas oli ka hilisem kapten Uno Laur , kes pärast õpinguid siirdus tööle Kaug-Itta ja kui ta sealt kümmekond aastat hiljem Eestisse tagasi tuli, rääkisid eestlastest meremehed siin juba eesti-vene segakeelt. Nii polnud haruldane kuulda eesti meremeestelt lauseid, milles eesti keeles oli vaid see osa, mis oskussõnu ümbritses,” kirjeldab Madli Vitismann merekeele nõukoja saamislugu. „Just see, emakeelse merekeele mandumine sai ajendiks, miks Uno Laur hakkas selle üle ametkondades kurtmas käima. Mõistmist leidis ta meremuuseumi toonase direktori Ants Pärna juures.” Nii loodi 1973. aastal meremuuseumi tiiva alla tänase merekeele nõukoja eelkäija, mis siis kandis nime merendusterminoloogia komisjon. Esimese väljundi, kus eesti meretermineid laiemalt tutvustada, leidis komisjon tolleaegse ajalehe Sirp ja Vasar keele- nurgas. Ning küllap selle tegevuse käigus kasvas välja ka mõte kokku panna mereleksikon.

„Merendus on aastaid varjus olnud ja küllap selle tõttu neid termineid ei teata.” Madli Vitismann

33

TEEJUHT / NR 16

Powered by