VESI
Merekeel peab järgima eesti kirjakeele põhimõtteid Mereleksikoni käsikiri oli üldjoontes valmis, kui Eestis kuulutati välja iseseisvus, ent rubla allakäik, krooni tulek ning vahepeal maad võtnud kesine ajajärk lükkas selle trükki- saatmist edasi 1996. aastani. Viivitus oli ka põhjus, miks leksikon oli ilmudes juba mõnevõrra vananenud – viimased täiendused tehti aastal 1994 –, ent kuna merendusring- kondades peetakse seda kogumikku ikkagi teatud mõttes pühaks, siis otseselt täiendama pole seda hakatud. Samuti ei suudetud enne väljaandmist asuda nõukogudeaegset infot ümber kirjutama. Samas tuleb aja jooksul spetsiifilisi termineid pidevalt juurde, samuti süvenes merekeele nõukoja liikmetes soov meren- dusvaldkonna infot – lisaks terminitele ka sündmuste, objek- tide, isikute jmt kohta koondada, säilitada ja laiemalt jagada, mistõttu 2008. aastal asuti looma veebipõhist merendus- entsüklopeediat, mida saab pidevalt täiendada ja parandada ning sel moel ajakohasena hoida. Alates 2009. aastast kan- nab keskkond nimetust Mereviki, mis on tegelikult kogu maa- ilmas ainulaadne. Madli Vitismann märgib, et kogu see kirjel- datud töö, mis nüüdseks väldanud juba aastakümneid, on põhinenud Eesti mereau kõrgelt hindavate inimeste entusias- mil ja missioonitundel, riiklik tellimus või ametkondlik sund pole seda tagant lükanud. „Mereviki tugineb „Mereleksikonile”, sinna on kogutud suur hulk MerLe artikleid, sest need on omaaegsetel merenduse korüfeedel läbi vaieldud ja mõisted täpselt defineeritud,” selgitab ta. „Vahepeal on aga näiteks laevanduses toimunud sedavõrd palju muutusi, eriti seoses Eesti pöördumisega läänemaailma suunas, et Mereviki täiendamisel on nõukojal olnud jätkuvat tegevust kogu aeg.” Ta toob näiteks uued tehnoloogiaterminid, millele nime tavatseb panna tootja enda firma nimetuse või kaubamärgi järgi, et sellega konkurenti- dest või analoogidest eristuda. Nii on meile jõudnud näiteks sõna „foil”, mis otsetõlkes võiks tähendada mõõka (florett). Sealt edasi on juba hakatud rääkima foilimisest, mille all mõeldakse meresõitu elektrilise veetiivaga surfilauaga. Mere- keele nõukoja ettepanekul võiks foili asemel kasutada sõna „allveetiib”. Vitismann räägib, et sageli toovad sääraseid sõnu käibesse mittemeremeestest asjaarmastajad. Sedasi jõua- vad need toorlaenud meediasse ja avalikkusele jääb mulje, nagu nii olekski õige. Uudissõnu lisandub ka merendusterminite sekka Kui varem mõjutas eesti merekeelt tugevasti vene keel, siis nüüd tungib jõudsalt sisse inglise keel, iseäranis väljendub see pikalt mõnel välisriigi laeval töötanud meremeeste sõnavaras. Aga merendusterminite juures pole oluline pelgalt võõr- sõnade eesti keelde kohandamine, vaid ka emakeelsete mõistete korrektne kasutamine. Ka see on üks osa merekeele
Punkrilaev Lotus Helsingi Lõunasadamas. Laevatüübi poolest on see laev tanker (vedellastilaev), mida ei tohiks segi ajada tankuriga (tankimispüstikuga) bensiinijaamas. Liigendsõiduki nimetuseks pakkus merekeele nõukoda sõna „tiivikliugur“, aga Politsei- ja Piirivalveamet eelistas „kopterit“ ( ptero =tiib), kuigi sõiduk ei lenda. Jääl, veel ja märjal rohul sõitvat õhkkruviga sõidukit näidati mere- messil 6. märtsil 2020.
Silmapaistvaima välisilmega reisilaevana ilmus 27. aprillil 2006 esimest korda Vanasadamasse Navitrolla kavandi järgi tehtud pardamaalinguga Galaxy. Kui Tallink peaks laeva müüma, muudetakse reederi korstnamärk ja võib-olla ka laeva nimi, aga kindlasti tehakse uus pardamaaling.
34
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook