nõukoja tegevusest, kusjuures mõnel puhul on tehtud täpsustusi ka 2018. a ilmunud „Õigekeelsussõnaraamatu” (ÕS) määratlustesse. Et lugeja seda paremini hoomaks, olgu toodud näiteks sõna „randu- mine”, mis lahtiseletatult tähendab merelt randa jõudmist, ent mille kasutamise kohta isegi „Õigekeelsussõnaraamatus 2013”, rääki- mata ajakirjandusest, on eksitavaid näiteid – „Mootorpaat randus sadamas”. Eksitav on nimelt randumise seostamine sadamaga, sadamas paat tõenäoliselt upub, aga kui laev peaks sadamas ran- duma, tuleb hakata sadamat remontima. Nii täpsustab Mereviki randumise mõistet – see on laeva veekogult rannale liginemine laeva jaoks ohutu sügavuseni, ka paadi jõudmine randa. Selle näite puhul võiks pigem kirjutada, et „Laev sildus (või sillati) sadamakai ääres”. Madli Vitismann ütleb, et nõukoja tegevuse ajal on tulnud, küll harva, aga siiski, ette ka täiesti uute sõnade või väljendite tuletamist. Kui käesoleva kümnendi alguses kontrollis ja toimetas merekeele nõu- koja töörühm rahvusvahelise mereohutuse konventsiooni (SOLAS) kokku üle 500 leheküljelist tõlget eesti keelde (ainus suurem töö, mida nõukoda on teinud riigi tellimusel ja tasu eest), tuli leida vaste nähtusele, mida Eestis ei tunta ja mis lahtiseletatult tähendab oo- keani saareriikide saartevahelist vabalt kasutatavat laevateed, samuti selle kohal olevat lennukoridori. N-ö olemasolevatest kom- ponentidest konstrueeriti selle tähistamiseks sõna „saaristuväil”. „Üks hea leid, mida tasub esile tõsta, on sõna „pardamaaling”. Mõtle- sime ja vaidlesime selle üle kahel koosolekul. Peale laeva nime maa- litakse laevakerele veel ka muid asju, näiteks reisilaevadel marsruut või kaubalaevadel kaubamärk, laevaliin vmt. Nende maalingute jaoks ei olnud eraldi sõna,” kirjeldab Vitismann ühe uudissõna jõud- mist merekeelde. „See tähistab justnimelt maalingut, mitte mingit reljeefset pardale kinnitatud moodustist, mida ka teinekord võib kohata. Sõna „pardamaaling” teeb vahe sisse.” Igapäevaelus kasutatavaid mõisteid ei sobi alati merendusse üle kanda Madli Vitismanni hinnangul peaksid merekeele täpset kasutamist ning mõistete korrektsust ennekõike täpselt järgima ajakirjanikud. Need, kes vahendavad infot n-ö laiale ringile. Sest ta leiab, et üldsu- ses on taju ja arusaamine merendusvaldkonna mõistetest ajas järjest rohkem kängu jäänud, mille üks põhjuseid peitub ka tõsiasjas, et merendus ei ole kõigi muude sündmuste ja kajastustega võrrel- des esiplaanil. Asjatundjad teavad, et tegelikult on merendus- valdkonna mõju Eesti majandusele üsna suur, ületades näiteks põllumajanduse oma, ent avalikkuses ei paista see välja. „Merendus on aastaid varjus olnud ja küllap selle tõttu neid termi- neid ei teata. Ja kui ei teata, siis kasutatakse mereteemadel rääkides või kirjutades mõisteid valesti. Sageli kohtab maal kasutatava termi- noloogia merele ülekandmist,” selgitab Vitismann. „Näiteks ilmub, artikkel, milles räägitakse laeva peainsenerist. Tegelikult on laeval vanemmehaanik. Või esimene ohvitser, kes peaks olema vanem- tüürimees. Juhtusin lugema, kuidas vahetatakse laeva peamootorit. Laeval ei ole sellist asja, küll on peamasin.” Samamoodi ei ole auto
HEA TEADA Üle poole sajandi korrektset merekeelt
Ÿ 1973 – asutati merendusterminoloogia komisjon. Ÿ 1991 – Tallinna Merekooli ja Tallinna Merekolledži baasil asutati Eesti Merehariduskeskus ja õppetöös mindi üle eesti keelele. Ÿ 1996 – ilmus „Mereleksikon“ (MerLe). Ÿ 1999 – merehariduskeskus nimetati ümber Eesti Mereakadeemiaks, 2014 . aastal ühines see Tallinna Tehnikaülikooliga. Praegu on Eesti Mereakadeemia üks TalTechi teaduskondadest, kus lisaks eestikeelsele põhiõppele õpitakse ka erialaseid termineid inglise keeles. Ÿ 2005 – merendusterminoloogia komisjonist sai merekeele nõukoda. Ÿ 2008 – ilmus „ ”. Inglise-eesti meresõnaraamat Ÿ 2009 – jõudis avalikku kasutusse . Mereviki Ÿ 2016 – avati merekeele nõukoja Facebooki lehekülg. Ÿ 2018 – Kapten Uno Lauri Merekultuuri SA hakkas välja andma merendusvaldkonna missioonipreemiat. Ÿ 2021 – seoses ametkondade reorganiseerimisega liikus merekeele nõukoja sekretär tööle Transpordiametisse.
Allikas: Mereviki, Transpordiamet
sünonüüm masin, kuigi seda on hakatud nõnda kasutama. „Teine- kord näib kirjutaja arvavat, et kui merekeel on nii talle ja tema meelest ka lugejale võõras, siis kasutan pigem autotermineid ka laevadest rääkivas artiklis,“ lisab ta. Näiteid merekeele kehvast tundmisest ja väärast kasutamisest jagub Madli Vitismannil veelgi. Sageli tuleb tema sõnul ette olukordi, kus aetakse sassi parvlaevad ja praamid, puksiirid ja pukserid, punkerdamine ja tankimine jmt. Viimasel juhul on vahe näiteks selles, et kui punkerdamine on laeva varustamine kütusega ehk punkri (kütusevaru) andmine, siis tankimine tähendab sama mais- maasõiduki puhul. „Päris õudne on, kui kirjutatakse „Soome praam”, olen isegi kohanud sellist imelooma nagu „kiirpraam”. Et reisijale osteti „praamipilet”. Siis tõuseb minu ettekujutusse, kuidas ta vaesekene seal praami- põhjal siis seisab ja külmetab,” kirjeldab Vitismann ettetulnud väära- tusi merekeele kasutamisel. „Õige on, et tegemist on reisilaevaga. Lisaks esineb ka üldkeelelisi apse terminite kasutamisel, mis pole otseselt merendusterminid, aga mida kasutatakse ka merenduses. Näiteks õige on tükk-kaup või hakkpuit, mitte tükikaup või hakkepuit.” Madli Vitismann tõdeb, et viimastel aastatel on riik suutnud merendusvaldkonda mõnevõrra raha juurde panna, ent vähemalt esialgu ei saa tema hinnangul öelda, et see oleks merendust ja laevandust kuidagi esiplaanile suutnud kergitada. Nii pole püüdlus- tele vaatamata suudetud laevu Eesti lipu alla tuua, mille üheks takis- tuseks peab ta laevakinnistusraamatu paiknemist kohtu juures, samuti laevaomanikule mitte kuigi atraktiivset maksusüsteemi.
35
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook