vamaks ja ohutumaks, vähendades inimressursi riske ning suuren- dades reageerimisvõimekust. Kuigi maailmas ja Eestis on alustatud mõningaid projekte (näiteks droonide ja satelliitseire kasutamine) on täielikult autonoomsete koristussüsteemide rakendamine veel algusjärgus, mistõttu vajab valdkond süvendatud uurimist. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin järgmised uurimisülesanded: Ÿ anda ülevaade õlireostuse probleemist maailmas ja Lääne- meres; Ÿ analüüsida autonoomsete ja mehitatud reostustõrje tehnoloo- giate arengut ja rakendust; Ÿ kaardistada autonoomsete süsteemide eelised ja piirangud õli- reostuse koristamisel; Ÿ teostada kulude ja aja võrdlus autonoomsete ja mehitatud koristusmeetodite vahel ning esitada soovitused autonoomsete lahenduste laiemaks rakendamiseks Eesti tingimustes. Õlireostuse olukord Läänemeres ja globaalselt Viimastel aastakümnetel on Läänemeres õlireostuste arv ja maht vähenenud. Siiski püsivad mitmed riskitegurid, nagu tihenev laeva- liiklus, merepõhjas roostetavad teise maailmasõja aegsed laeva- vrakid ning avamere tuuleparkide ehitusprojektid, mis võivad suu- rendada õlireostuse ohtu. Kuna õlireostuse varajane avastamine ja kiire likvideerimine on merekeskkonna kaitseks üliolulised, on autonoomsete lahenduste väljatöötamine hädavajalik. Nutikad tehnoloogiad võimaldavad reostust efektiivsemalt tuvastada, jälgida ja kontrollida, aidates seeläbi vähendada keskkonnakahjusid ning parandada mereseire süsteeme.
Evelin Aller
Eesti Mereakadeemia vilistlane
Foto: erakogu
kasutamine – selgub, et need kaks meetodit erinevad märkimis- väärselt nii kulude, tööohutuse, efektiivsuse kui ka keskkonna- mõjude poolest. Mehitatud koristuse puhul on suurimad kulud seotud tööjõuga: lisaks põhimeeskonnale vajatakse ka tugipersonali ning lisanduvad kulud ületunnitöö eest, ohutuse ja keskkonnaalase koolituse eest ning spetsiaalse varustuse hankimiseks. Koolitused ja sertifikaadid on kohustuslikud ning ühele töötajale tehtavad alginvesteeringud võivad ulatuda vähemalt 8500 euroni. Reaalsete õlireostusjuhtumite andmete (Fu Shan Hai ja Gdynia õnnetus) põhjal kujunes ühe liitri õli koristamise maksumuseks ligikaudu 6,60 eurot. See näitab, et mehi- tatud koristus on märkimisväärselt kulukas, eriti suuremahuliste õnnetuste korral. Lisaks on inimeste töö seotud kõrge füüsilise ja psühholoogilise riskiga, mis võib mõjutada operatsiooni tõhusust ja personali tervist. Autonoomse robotlaeva MC4000 kasutamine seevastu toob kaasa täiesti teistsuguse kulude struktuuri. Kuigi esialgne investeering 250 000 eurot robotisse ja selle süsteemidesse on kõrge, on jooksvad kulud võrreldes mehitatud koristusega väga madalad. Igapäevased kulud, sealhulgas elektrienergia, operaatori palk, laeva ja akude amortisatsioon ning serveri ja tarkvara hooldus, on ligikaudu 152 eurot päevas. Selle tulemusena on ühe liitri õli koris- tamise hind hinnanguliselt 0,69 eurot, mis on peaaegu kümme korda odavam kui traditsioonilise meetodi puhul. Siiski on autonoomsetel robotitel ka piiranguid. Nende töövõime sõltub suuresti ilmastikutingimustest, näiteks ei saa nad töötada tugevas tormis või kõrgete lainetega, samuti on nad sobilikumad pigem väiksema ja mõõduka ulatusega reostuse likvideerimiseks, eelkõige sadamaaladel ja ranniku lähedal. Suuremate õlireostuste puhul jääb vajadus mehitatud päästemeeskondade ja suuremahu- liste laevade järele alles, kuna autonoomne robotlaev ei ole võime- line täitma keerukamaid ülesandeid – näiteks poomide paigutamine ja ümberpaigutamine reostusala ümber nõuab endiselt inimese sekkumist. Kokkuvõttes võib öelda, et autonoomse robotlaeva kasutamine õli- reostuse koristuseks on majanduslikult mõistlikum, tööohutust silmas pidades turvalisem ja keskkonna seisukohast jätkusuutlikum lahendus, eriti just väiksema ja keskmise suurusega reostuste puhul. Mehitatud koristus jääb aga vältimatuks keerukamate ja ulatuslikumate õnnetuste puhul, kus on vaja kohapealset otsus- tamisvõimet ja paindlikkust.
Miks on autonoomsete lahenduste väljatöötlemine vajalik?
Autonoomsete lahenduste väljatöötamine on üha olulisem, kuna need võimaldavad kiiret ja tõhusat reageerimist merekeskkonnas tekkivatele ohtudele, eelkõige õlireostusele. Droonid ja allveerobotid suudavad lekkeid varakult tuvastada, olukorda reaalajas jälgida ning seeläbi ennetada ulatuslikke keskkonnakahjusid. Samuti suuren- davad need lahendused ohutust, vähendades vajadust inimeste otseseks sekkumiseks ohtlikes või raskesti ligipääsetavates piir- kondades, näiteks süvavees asuvate laevavrakkide juures. Samuti on autonoomsed süsteemid pikaajaliselt kuluefektiivsed, kuna nende kasutamine on odavam kui mehitatud operatsioonid. Tänu nüüdisaegsele andmetöötlusele ja täpsele seiretehnoloogiale suudavad need seadmed koguda ja analüüsida suuremahulisi andmekogumeid, aidates teha teadlikumaid otsuseid ja tõhustada reostustõrjet. Seega mängivad autonoomsed lahendused olulist rolli merekeskkonna kaitses, aidates vähendada reostuse mõju ja tagada ökoloogilise tasakaalu säilimise. Kokkuvõte Analüüsides kahte erinevat lähenemist õlireostuse koristusele – tra- ditsiooniline mehitatud koristus ja autonoomse robotlaeva MC4000
41
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook