VESI
Foto 3. Põtkelma madalikult laevahuku paigalt allveearheoloogia klubi Viikar sukeldujate poolt pinnale toodud laeva detailid.
Foto: Vello Mäss, Eesti Meremuuseum
Tema tõestas lõplikult, et järve põhjas on vaiehitise jäänused ja pani ette järv kuivendada, et avastatud muistist saaks arheoloogiliselt uurida. Muistise veest välja toomine või veekogu kuivendamine selle uurimiseks oli toonases Euroopas valitsev metoodika. „Tugitooliarheo- loogiaks“ nimetatud lähenemine tähendas seda, et vee alla saadeti üksnes professionaalsed tuukrid ning arheo- loog ise ootas laeval või kaldal, võttes vastu põhjast üles toodud leiud ning sõnastades oma järeldused vaid tuuk- rite jutu ja joonistuste põhjal. Arheoloogilisi kaevamisi korraldati selle arusaama järgi ikkagi kuival maal. Näiteks 1960-ndate alguses ehitati Taanis Skuldelevi sadamasse uputatud viikingilaevade päevavalgele toomiseks merre metallist kessoon ja pumbati see tühjaks. Arheoloogid vee all ei tegutsenud, kuna seda peeti tuukrite pärusmaaks. Tasapisi hakkas aga olukord muutuma, kui George Bass leidis, et lihtsam on õpetada arheoloog sukelduma kui koolitada sukel- dujat arheoloogiks. Vahemerel toimusid 1960. aastatel just Bassi juhtimisel esimesed meiegi mõistes teadusli- kud allveearheoloogilised tööd. Eestis suunduti merele küll mõnevõrra hiljem, kantuna huvist ammu uppunud laevade vastu. Tööde eestveda- jaks sai toona Kirovi kalurikolhoosis töötanud laevajuhi väljaõppega Vello Mäss , kes 1978. aastal organiseeris koostöös Eesti Meremuuseumiga esimese ekspedit- siooni Hiiumaa rannikuvetesse. Välitööd osutusid tule- muslikeks ning suvised ekspeditsioonid muutusid regu- laarseks. Meremuuseumi juurde loodi allveearheoloogia klubi Viikar, mis koondas nii professionaalseid kui ka asjaarmastajatest mereuurijaid. Kuna tollal polnud mere- põhja kaardistamiseks veel sonareid, traaliti vrakkide leidmiseks merepõhja kahe paadi vahel veetava vaieriga või kasutati sukelduja pukseerimist akvaplaani abil. Uurimisrühma eesmärk oli uppunud laevade avastamine
Foto 4. Maasilinna laeva allveearheoloogilised uuringud 1986. aasta suvel.
Arheoloogid vee all ei tegutsenud, kuna seda peeti tuukrite pärus- maaks. Tasapisi hakkas aga olukord muutuma.
Foto: Eesti Meremuuseum
44
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook