Tootsi–Pärnu lõigule ning raudtee ballasti, liiprite ja rööbaste paigaldamine Tallinna Ülemiste reisiterminali ja Pärnu vahele. Ta ütleb, et Rail Baltic on Merko kui ehitaja jaoks mõnest teisest mahu- kast tööst erinev selle poolest, et puudub tavaline tellija-töövõtja suhe ning selle asemel tehakse alliansslepingus tööd ümber laua. „Püüame koos projektile parimad lahendused leida, kaasame tellija infot, töövõtjate ja projekteerijate teadmisi ning ka väliskogemusi. Rail Baltica kallal töötab kirju rahvusvaheline seltskond ja see on väga tihe meeskonnatöö,“ selgitab ta. „Meil on Merkos aastate- pikkune harjumus töötada suurte meeskondadena, millel on palju osalisi. Enamik Merko Ehitus Eesti inseneriehituse valdkonna suuri objekte on olnud erinevate töövõtjatega ühisobjektid, konsort- siumid, mis on väga hea võimalus puutuda kokku teiste ettevõtete teadmiste ja kogemustega, neid oma töödega siduda ja teadmisi vahetada.“ Joosti ei too välja, milline on olnud tema jaoks kõige keerulisem ehitusprojekt, sest ükski neist pole olnud lihtne ja kõik on väga erinevad. „On tohutult suur vahe, kas ehitada Tallinnas Ülemiste liiklussõlme või trammiteed või Pärnumaal Rail Balticat. Ühel juhul paned kinni pealinna liikluse tuiksoone ja tekitad sellega liiklejatele harjumatu ja närvilise olukorra, teisel juhul on mahud tohutu suured ja mõtlemise aur läheb selle peale, kuidas ja milliste ressurssidega Aadu Lassi nimeline teedevaldkonna auhind Aadu Lass (1928–2001) oli pika staažiga maanteede tehnoloo- giline juht. Temanimelist teedevaldkonna auhinda „Aadu" annavad Transpordiamet ja Eesti Taristuehituse Liit välja 2018. aastast, auhinnasaajad valib välja kaheksaliikmeline komisjon. Nõnda soovitakse populariseerida teedeinseneri kut- set, väärtustada erialast tegevust ja väljapaistvaid saavutusi ning tunnustada insenere, kes oma pühendumusega on tee- devaldkonna arengut oluliselt mõjutanud. Aadu Lassi preemial on kaks kategooriat: insneripreemia ja elutööpreemia.
Tänavuse Aadu Lassi nimelise inseneripreemia pälvinud Merko Ehitus Eesti projektidirektor Tiit Joosti võtab inseneritöö kokku lühidalt: „Õige lahendus on lihtne!“ Ehk teisisõnu – kui lahendus tundub ülemäära keeruline, on see märk, et asja kallal on vaja veel pead murda. iit Joosti on Merko Ehitus Eestis töötanud 25 aastat. Just T temale usaldatakse Merkos sageli keerulisemad ja vastu- tusrikkamad insenertehnilised projektid. Vaadates projekte, mida Joosti on juhtinud, tundub, et koos meeskonnaga on tema jaoks paljugi võimalik – kui vaja, kaevatakse trammidele tunnel raudtee alt või viiakse trammitee risti läbi Tallinna kesklinna Vana- sadamasse. Ta ise ütleb tagasihoidlikult, et väga paljud ehituse projektijuhid saaksid selliste töödega hakkama. Vanasadama trammitee ehitamine pani proovile Tallinna elanike ja külastajate närvid ning ehitajate oskused ja uuenduslikkuse. 2,5 aas- tat väldanud ehitustööde jooksul keskenduti võimalustele, lahendus- tele ja innovatsioonile. Ehitustööde juhtimise meeskonnas töötas tippajal 15 ehitusinseneri, keda toetasid taustajõud Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra kontoritest ning spetsialistid koostööpartnerite juurest. Trammitee ehitusega oli füüsiliselt seotud sadu hoolsaid kätepaare. Mingil hetkel ei arvestatud ehitustööde ajagraafikut enam päevades, vaid erinevad tööd ja platsi logistika pandi paika tunnitäpsusega. Pole ime, et Merkos kutsutakse Joostit Trammi- Tiiduks – on ju koguni kolm Tallinna linna uut trammiteed ehitatud tema osalusel ning Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra inseneride meeskonnaga. Vanasadama trammitee projekt tõusis kolme parima hulka ka konkursil „Aasta ehitusprojekt 2025“. Vanasadama trammitee on niivõrd mahukas objekt, et selle raja- misel uuriti ka Soome teeinseneride kogemusi ja katendite rajamise praktikaid. Et püsida pingelises tempos „leiutati“ ehitusplatsil sillutiskivide vuukimise süsteem – eriline segu ja kastekannu- meetod – mida täiustati projekti kestel jooksvalt. Lõpuks tehti neid töid isevoolsete ja reguleeritavate segutünnide, mobiilse betooni- mikseri ja betoonipumba abil. Kui katselõikudel oli päevane vuuki- mise tempo 15 ruutmeetrit, siis tehnoloogiat lihvides saavutati keskmiseks päevatootluseks 60 ruutmeetrit sillutist. See on vaid üks näide, kuidas ligi 2,5 aastat väldanud projekti jooksul keskenduti Tiit Joosti juhtimisel võimalustele, lahendustele ja innovatsioonile. Alliansimeeskonna võimalused Praegu osaleb Joosti rahvusvahelises alliansimeeskonnas, mille ülesandeks on Rail Baltica rongitee mullete ning rajatiste ehitamine
Taristuobjektid, nagu näiteks Tallinna trammiteede rajamine, teeb keeruliseks n-ö taustatöö – suunad ümber liikluse, inimeste liikumise, väga palju tuleb kommu- nikeerida, anda infot toimuva kohta. Tiit Joosti
49
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook