angru liiklussõlmega lahendati autotranspordi ja kergliik- K luse ning Rail Baltica omavahelised lõikumised Viljandi maantee, Kurna-Tuhala riigitee ja uue raudtee ristumis- kohas. Kuigi Rail Baltical on suuri liiklussõlmi veel, on Kangru ikkagi üks suuremaid, sest ehitada tuli neli viadukti, millest üks on mõeldud jalakäijatele, rajati tunnel kergliiklusele, lisaks ratta- ja jalgteed, loomade tõkked ja läbipääsud, mürabarjäärid, bussipeatused ja valgustus. Tallinna ja Luiget hakkab ühendama täiesti uus neljaraja- line Viljandi maantee osa, osaliselt tuli vana lõik likvideerida, Kangru küla juures jääb see kohalikuks teeks. Uus Viljandi maantee lõik jääb nüüd kulgema 100–350 meetri kaugusele külast. Arvestades ehitustööde suurt mahtu, valmis Kangru objekt tavatult lühikese aja jooksul – ehitusleping sõlmiti septembris 2023, esi- mene ehitusluba väljastati märtsis 2024, viimane märtsis 2025 ning juba tänavu 15. juulil sai ehitaja sõlme suures osas liiklusele avada. Üldse oli objektil kolm ehitusluba, neid menetleti vastavalt tööde käi- gule etappide kaupa. Väiksemaid töid tehti veel sügiseni, praegu antakse Kangru liiklussõlmele veel n-ö viimast lihvi, et see kokku- lepitud tähtajal, tuleva aasta 18. veebruaril, tellijale ehk Transpordi- ametile üle anda. Seega kulus projekteerimistingimuste kehtesta- misest 2021. aasta suvel kuni objekti kasutusse andmiseni neli aastat, mis on sedavõrd suuremahulise tee-ehituse puhul lühike aeg. Sest arvestama peab mitte ainult projekteerimisele (kõnealusel juhul kaks ja pool aastat) ja ehitamisele (poolteist aastat) kuluva aja- ga, vaid tegelda tuleb ka liiklusohutuse auditeerimisega, maaküsi- mustega, keskkonnamõjudega, kohaliku liiklusega jms. Hanke ettevalmistamine pakkus väljakutseid Tagantjärele võib tõdeda, et lõpp hea, kõik hea. Ent nagu ütleb Trans- pordiameti põhja osakonna ehitusüksuse projektijuht Ksenia Haavistu , tuli tööde käigus üle elada ka ärevaid hetki. Pinget tekitas muuhulgas asjaolu, et tähtaegadest tuli rangelt kinni pidada ning arvestada sellega, et sõlm peab olema valmis enne raudtee ehita- mise algust. Sellega seoses olid töögraafikud iseäranis pingelised. „Ehitustööde riigihange kuulutati välja 10. mail 2023 ja juba 21. juulil oli pakkumiste avamise tähtaeg. Juuli alguses oli vaja teha hanke- dokumentide muudatused. Valmistasime dokumendid ette, tegime registris muudatused, kui süsteem andis meile ühtäkki teada, et muudatusi ei ole võimalik teha. Lahenduseks oli vaid üks variant – lõpetada see menetlus lepinguta ning alustada uut hanget otsast peale,“ kirjeldab Ksenia Haavistu. „Saime teada, et tegemist oli tehnilise rikkega, olime juba poole peal ja aeg surus takka. See oli ikka päris keeruline. Teadsime, et ehitusleping tuleb sõlmida sügisel, sest muidu lihtsalt ei jõuta töid tähtajaks valmis.“ Aga nagu ajalugu on korduvalt näidanud, peitub inimestes avasta- mata võimeid ja võimekust, mis tuleb esile kriitilistes olukordades. Nii suutis projektimeeskond kahe päevaga uue hankedokumentide paketi kokku panna. Tõsi, see oli kord juba läbitud tee, ent ikkagi seonduvad selliste ülesannetega teatud protseduurid, mis tuleb läbida, seda kasvõi erineval tasemel kooskõlastuste näol. Käivitati
kooskõlastamise protsess ja piltlikult öeldes vajutati uuesti hanke avaldamise nuppu. Nii kuulutati uus riigihange ehitustöödeks välja 19. juulil 2023. Edasi kulges kõik juba asjade loomulikku rada möö- da. Nagu riigihangete puhul ikka, esitasid pakkujad küsimusi, millele tuli vastata ning pakkumiste avamine sai teoks 4. septembril, kõik kontrolliti veelkord üle ning võitjaga sõlmiti ehitusleping 29. sep- tembril.
Projekteerimine, load ja ehitamine pidi kiiresti kulgema
Rongitee ja taristu rajatakse Kangru liiklussõlmes maismaatrans- pordi liikumisteedest eraldi. Raudtee tuleb maismaa tasapinnale, muu liiklus suunatakse sellest üle, seetõttu ka mitme viadukti ehita- mise vajadus. Ksenia Haavistu sõnul teeb objekti keeruliseks selle mastaapsus ja projektiga seotud osaliste ning koostööpartnerite rohkus, ent tunnistab, et samas teevad need ka projekti huvitavaks. Näiteks tuli rajada Tallinna linna piirist Luige suunas täiesti uus nelja- rajaline teelõik ja ühendus Kiili suunas kulgeva maanteega. Selleks, et see kõik teoks saaks, oli vaja projekteerida viis rajatist – neist kolm raudteed ületavat viadukti, kaks maanteede eritasapindadel ristu- mist. Kolm viadukti on mõeldud autotranspordile, üks viadukt ja üks tunnel jäävad jalakäijatele ning kergliiklejatele. Ta tunnistab, et töö käigus esilekerkinud katsumusi oli Kangru liiklussõlme juures kind- lasti rohkem kui üks. „Esimene oli hanke väljakuulutamisega seotud ettearvamatu tõrge. Järgmine väljakutse oli planeerida tööd lepingu täitmise ajal, lõpetada põhiprojekt, viies sisse vajalikud muudatused ja menetleda ehitusluba,“ kirjeldab Haavistu. „Töövõtjal tuli esitada tellijale korrigeeritud põhiprojekt ehitusloa menetluseks. Alustati põhiprojekti korrigeerimisega. Neid, kellega kooskõlastada, oli väga palju, töövõtja aga soovis võimalikult varakult ehitusega alustada. See kõik sundis otsima võimalusi kiiremaks kooskõlastamiseks. Peatöövõtja tegi ettepaneku jagada projekti esitamise ja ehitus- lubade protsessid osadeks (rajatised, riigimaa ja linnalõigu teede osa). See oli väga ambitsioonikas eesmärk ja nõudis palju aja- ja inimressursi. Kuid lõppkokkuvõtteks kõik toimis.“ Paralleelselt lahen- dati ka maade küsimusi, näiteks Tallinna lõigul tuli kõnnitee ja müra- tõkkeseina ehitamiseks omandada ka eramaid, mujal oli tarvis vormistada maaomandid. Loomulikult on omaette katsumus ehitada teed Tallinnas, Viljandi maanteel, tiheda liiklusega oludes. Kogu objektil pidi aasta ringi ole- ma tagatud 1 + 1 lahendus, v.a lühiajaliselt tellijaga kooskõlastades 1 + 0. Ajutise liikluskorraldusega tegeles Ramudden OÜ. Ajutise
Arvestades ehitustööde suurt mahtu, valmis Kangru objekt tavatult lühikese aja jooksul.
53
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook