HEA TEADA Kangru liiklussõlm viib maantee üle Rail Baltica Ÿ Projekteerimistingimused menetleti 2021. aasta II kvartalis, korraldus väljastati 22.06.2021, ehitustöödeks kuulutati välja kaks riigihanget – 10.05.2023 ja 19.07.2023. Ÿ Pakkumised avati 4.09.2023, ehitusleping hanke võitnud AS-iga GRK Eesti sõlmiti 29.09.2023, rajatise ehitusluba anti välja 20.03.2024. Ÿ Tööde teostamise tähtajaks määrati 28 kuud, objekti valmi- mise tähtaeg on 18.02.2026. Ÿ Ehituslepingu maksumus on 21,17 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Töid finantseeris OÜ Rail Baltic Estonia, raha tuli 100% ulatuses EL-i taaste- ja vastupidavusrahastu- sest (RRF). Ÿ Tellija oli Transpordiamet, ehitaja GRK Eesti AS, järelevalvet tegid BRP Insenerid OÜ ja projekteerija OÜ Skepast & Puhkim. Ÿ 2 + 2 ristlõikega uue Viljandi maantee lõigu muldkeha maht oli 100 000 kuupmeetrit, sellele rajati 100 000 ruutmeetrit asfaltkatet. Ÿ Rajatiste ehitamiseks kulus ligi 10 000 kuupmeetrit betooni, mis on võrreldav Tallinna teletorni betoonsamba mahuga. Ÿ Teede kulgemise koridoridest kaevati välja 200 000 tonni pinnast, omakorda uute muldkehade ehitamiseks kulus miljon tonni materjali. Ÿ Asfaltkate paigaldati nii sõidu- kui ka kergliiklusteedel kokku 250 000 ruutmeetrile ehk see on pind, mis kataks 32 Tallinna Vabaduse väljaku suurust ala.
liikluskorralduse ajal kasutati katseliselt mobiilseid liiklusjuhtimis- haagiseid, mis on varustatud kaugjuhitavate intelligentsete fooride ja kaameratega. Fooritsüklite ja läbimisaja arvutamiseks kasutati ka tehisintellekti. „Sisuliselt on tegemist kaugjuhitava süsteemiga, mis parandab objektil tööohutust, sest reguleerija asub arvuti taga, mitte liikluse keskel,“ iseloomustab Ksenia Haavistu. Projekti koostamise käigus võeti arvesse ka olemasolevat Tallinna linnakeskkonda, et uus teelõik sulanduks sellesse loomulikult ja sobiks ümbrusesse. Nii paranes koos linnalõigu liikluskorraldusega ka elukeskkonna kvaliteet. „Arvestati rohekoridoriga – rajati looma- tara koos tagasihüppekohtade ja konnatõketega, lisaks müratõkke- sein. Selleks, et sein sobiks linnaruumi, koostati müratõkkeseina esise detailne haljastusprojekt,“ räägib Haavistu. „Samuti said senisest paremaks jalakäijate liikumistingimused ja liiklusohutus. Juurdepääsud ühistranspordini on nüüd loogilisemad, turvalisemad ja ligipääsetavamad. Tallinna ühistranspordi lõpp-peatus sai eralda- tud ja tagasipöörduvate busside liikumine on reguleeritud valgus- fooriga.“ Peatöövõtja GRK Eesti võib enda uhkuseks lugeda Kangru viadukti katva pikiplaadi betoneerimist ühe korraga, mis tehti ära 18 tunni jooksul ning kuhu kulus 1600 ruutmeetrit betooni. Ehitajad teavad, et sedalaadi tööde juures on nii suur maht üsna haruldane, aga tulemus väärib kiidusõnu. Arvestati ka kahepaiksete ja kuklastega Kangru liiklussõlme kohta otsustati mitte koostada keskkonna- mõjude (KMH) hinnangut. KMH otsene kohustus rakendub siis, kui ehitatakse vähemalt 10 km pikkust uut 2 + 2 maanteed või rekonst- rueeritakse ühe või kahe sõidurajaga maanteed nelja sõidurajaga maanteeks samas pikkuses. Kui see tingimus ei ole täidetud, siis peab tegevusluba andev asutus ise otsustama keskkonnamõjude eelhinnangu alusel, kas KMH on vaja algatada või mitte. Ksenia Haavistu selgitab, et KMH algatamise aluseks on eeldatavalt oluliste keskkonnamõjude ilmnemine. „Kõnealusel juhul oli KMH läbi viidud raudtee projekti koostamise käigus. KMH-s hinnati väga põhjalikult kõiki mõjusid. Liiklussõlme projekteerija koostas ka Kangru põhiprojekti käigus dokumendi „Mõjutava keskkonna kirjeldus ja hinnang võimaliku keskkonnamõju olulisusele“, mis sisuliselt on eelhinnang ja seda omakorda täiendas meie objekti töö- võtja müra, kuklaste ja kahepaiksete suhtes,“ kirjeldab ta. „See dokument esitati meile koos korrigeeritud põhiprojektiga. Trans- pordiamet vormistas keskkonnakirjelduse dokumendi alusel KMH eelhinnangu, mille alusel jättis ehitusloa andmisel keskkonnamõju algatamata. Eelhinnangu alusel saame me ehitusloa kõrvaltingimu- sena rajada kahepaiksete (kõre) tõkke ja konnaresti ning parandada sisalike elutingimusi.“ Ksenia Haavistu kinnitusel ollakse praegu Kangru liiklussõlmes töödega lõpusirgel ja objekt antakse üle tähtajaks. Ehitustööd ongi juba sisuliselt lõpetatud. Üleandmisel-vastuvõtmisel kontrollitakse veel üle kogu objektiga kaasnev projektdokumentatsioon, mis on digitaalsena ja äärmiselt detailsena olemas ka BIM-mudelis. Tallinna linnaga algas vastuvõtmise protsess 31. oktoobril.
Allikas: Transpordiamet
Transpordiameti tellimusel koostati 2020. aastal riigitee nr 15 Tallinna–Rapla–Türi maantee eskiisprojekt. Eskiisprojektiga nähti ette 2 + 2 lahendus Kohilani ning sealt edasi 2 + 1 lahendus Raplani. Esimeses etapis realiseeriti Kangru liiklussõlmes esimesed kaks kilomeetrit 2 + 2 osa. Ülejäänud 2 + 2 lahendus on kantud kohalike omavalitsuste planeeringutesse ning sellega minnakse edasi eelda- tavasti pärast 2035. aastat.
55
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook