Veelgi lõuna pool, Alu ja Kärpla vahel, kulges 2025. aasta esimese täiemahulise ehitusaastana: trassil rajati muldkeha ja hooldusteid ning alustati ulatuslike pinnasevaiatöödega. Töösse läksid ka piir- konna olulisemad rajatised – Kuusiku ja Raela ökoduktid ning Aasu viadukt. Suurem osa betoonkonstruktsioonidest peaks valmima 2026. aasta keskpaigaks, mil paralleelselt jätkuvad rabaalade kaeve- ja muldkehatööd Kaigepere ja Lellapere kandis. Pärnumaa: planeeringust ehitusvalmiduseni Projekteerimistöödega alustamine Eesti trassi kõige lõunapoolse- mas osas, Pärnust kuni Läti piirini, sai võimalikuks, kui majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo kehtestas maakonnaplaneeringu, mis avas tee lõunasuunalistele töödele piirkonnas, kus varasem planee- ring oli jäänud kohtuvaidluste tõttu seisma. Planeering näeb lisaks põhitrassikoridorile ette kohalike ühendusvõimaluste parandamise – Surju ja Urissaare uued raudteepeatused, juurdepääsuteed ning looduslike liikumiskoridoride säilitamiseks vajalikud ökoduktid ja muud leevendusmeetmed. Pärnumaal alustati aasta lõpus geotehniliste uuringutega lõpliku projekteerimise ettevalmistamiseks. Uuringud kestavad 2026. aas- ta kevadeni ning hõlmavad puurimisi iga 100–200 meetri järel Pärnu linnas ning Häädemeeste ja Saarde vallas, koos põhjavee seirega. Hoogne ehitus jätkub 2026. aastal ehitatakse Eestis kogu Rail Baltica põhitrassi, jätkub Ülemiste terminali ja välialade ehitus, eeldatavasti sõlmitakse ehitusleping ka Pärnu rahvusvahelise terminali ehitamiseks. Rail Baltica Eesti raudteele on planeeritud lisaks kahele rahvusvahe- lisele terminalile Ülemistes ja Pärnus veel 12 kohaliku tähtsusega regionaalrongi peatust. Kohalike peatuste raudteerajatiste ehitus on põhitrassi rajamise käigus algamas, aga teenindava taristu hange- teni jõutakse järgmisel ning ehituseni ülejärgmisel aastal.
Ülemiste reisiterminali ehitus on graafikus ning tööde ajaks Elroni reisirongide ega kaubarongide liiklust ei peatata.
Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB ja TSO SAS – vastutab Ülemiste–Pärnu lõigu raudtee pealisehituse ning Tootsi–Pärnu lõigu alus- ja pealisehituse eest (kokku 394 miljonit eurot). Allianss 2 – Bouygues Travaux Publics, Budimex SA, Ingerop Conseil et Ingénierie (ICI), KMG Infra OÜ ja WSP Finland Oy – projekteerib ja ehitab Pärnu–Ikla lõigu (332 miljonit eurot). Paralleelselt liikus edasi ka Balti riikide ühine elektrifitseerimine – septembris sõlmiti COBELEC Rail Baltica konsortsiumiga (Cobra ja Elecnor) 1,77 miljardi euro suurune leping kogu Rail Baltica trassi elektrifitseerimiseks. Esimesed reisijad Ülemistel Tallinnas Ülemistel toimus 2025. aastal kõige nähtavam muutus, kui reisijad suunati uuele platvormile – tegemist on esimese valminud taristuelemendiga tulevasest Ülemiste Linda terminalist, mis hak- kab ühendama Euroopa standardrööpalaiusega (1435 mm) raud- teed vana laiusega (1520 mm) raudtee, trammi-, bussi-, jalgratta- ja jalakäijate ühendustega. Harjumaal liikus 2025. aastal töö selgelt ehitusfaasi: käis põhitrassi muldkeha rajamine ning esimesed kilomeetrid sellest peaks valmi- ma veel enne aasta lõppu, samuti valmivad järjest maantee- viaduktid ja kergliiklusteed, mis võetakse kasutusse juba enne rongiliikluse algust. Soodevahe liiklussõlmes, Eesti trassi tehniliselt keerukaimas lõigus, algas samuti ehitus: 38 kuuga tuleb rajada kahel rööpmelaiusel toimiv raudteesõlm koos tunneli ja mitme estakaadilõiguga, seda keerulistes geotehnilistes tingimustes ja tiheda ajagraafiku raames. Nähtavad rajatised, uuenduslik inseneeria Rail Baltica ehitus sai mujalgi selgelt nähtava mõõtme: näiteks Raplamaal Kohila ümbruses kerkivad korraga viis viadukti ning valmimas on rajatised, mis teevad võimalikuks uue liiklusloogika. Kohila uus liiklussõlm on kavas avada 2026. aasta teises pooles. Koos kergliiklustunneliga muudavad uued taristuelemendid piirkon- na igapäevast liikuvust. Rahvusvahelise kiirraudtee ehitus toob taristuehitusse ka uusi oskusi ja kogemusi: näiteks Raplamaal rakendati liigniiske pinna stabiliseerimiseks Eestis harva kasutatavat vertikaaldrenaaži teh- noloogiat. Edasi lõuna suunas keskenduti 2025. aastal eeltöödele ja projek- teerimisele, et alustada 2026. aasta alguses ehitusega rabaalal Hagudi ja Alu vahel. Eesmärk on jõuda aasta lõpuks tehniliste raja- tiste ja põhitrassi muldkeha põhimahtude valmimiseni.
Rail Baltica ehitus on graafikus, et ühendada Tallinn Varssaviga 2030. aastal.
Euroopa strateegiline fookus on raudteedel Euroopa Liidu poliitiline siht on suunata lühikesi ja keskmise pikku- sega reise õhutranspordilt raudteele. Euroopa Komisjon esitles 2025. aasta novembris ulatuslikku transpordipaketti, mille eesmärk on kiirendada üleeuroopalise kiirraudteevõrgu rajamist ja parandada piiriülest ühenduvust. Kaalumisel on täiendavad rahastusmehha- nismid, mis suurendaksid liikmesriikidele antavat toetust, et ühen- dada pealinnad ja suuremad linnad kiirete raudteeühendustega. Rail Baltic on Euroopa Liidu kaasrahastatud projekt, mille eesmärk on rajada kiire, keskkonnahoidlik ja ohutu raudteeühendus, mis ühendab Balti riigid ülejäänud Euroopaga. Projekti rahastatakse Euroopa Ühen- damise Rahastu (CEF) kaudu, millele lisanduvad Eesti, Läti ja Leedu riiklikud kaasrahastused.
57
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook