astal 2024 kaotasime liikluses 69 inimest ja rohkem kui A 2100 sai vigastada. Need ei ole arvud Exceli tabelis, vaid Eesti perede ellu kirjutatud pöördumatud kaotused. Küsi- mus, mille uus liiklusohutusprogramm (LOP35) ühiskonnale esitab, on lihtne: kas lepime olukorraga, kus iga aasta hukkub kümneid inimesi, või liigume teadlikult turvalisema liikluskeskkonna poole?
Kiiruspiirangute korrastamiseks on kaks peamist võimalust: Ÿ vähendada kogu asulaväline baaspiirkiirus 90-lt 80-le km/h ning tõsta lubatud kiirust vaid hästi ehitatud põhi- ja tugimaanteedel (Soomes, Rootsis ja Norras levinud mudel); Ÿ või alandada kiirust ainult neis kohtades, kus taristu ei võimalda ohutut sõitmist 90 km/h (LOP35 lähenemine). Eesti ei ole veel valmis liiklusseadusega lubatud suurima lubatud kiiruse muutmiseks, mistõttu LOP35 kasutab soovituslikku „ohutu kiiruse“ põhimõtet: kiirus, mis vastab tee profiilile, nähtavusele, liikluskoosseisule ja ilmastikuoludele ning mida saab suurematel teedel muutuva teabega liiklusmärkidega vajadusel muuta. Aastatel 2026–2029 hinnatakse igal aastal kuni 2500 km kõrval- maanteid, alustades kõige ohtlikumatest lõikudest – kruusateedest, mustkattega endistest kruusateedest, kitsastest ja kurvilistest asfaltteedest, asulate lähedastest lõikudest, bussipeatuste ümbru- sest. Kiirust alandatakse seal, kus see sobitub loogiliselt ühtsesse süsteemi ning analüüs näitab selget vajadust. Põhimaanteede puhul on lähenemine vastupidine: kui taristu vastab kõrgele ohutusstandardile (nt 2 + 2 eraldusribaga teed), võib seal lubada ka suuremaid kiirusi. Tugimaanteede kiiruste süsteemne ülevaatus on planeeritud programmi teise perioodi. Kuid kõrval- maanteedel ei ole küsimus vabaduses, vaid ellujäämises – eriti laste, jalgratturite, eakate ja bussiootajate jaoks, kes jagavad ruumi mootorsõidukitega. Kiiruse automaatjärelevalve, sh ka keskmise kiiruse mõõtmise vastuseisu on saatnud hirm jälgimisühiskonna ees. Ent tehnilised lahendused võimaldavad rakendada süsteemi nii, et seaduskuule- kate sõidukite andmed kustutatakse automaatselt ja jäädvusta- takse vaid rikkumised. Riigid, kus seda rakendatakse, näevad raskete õnnetuste 40–50% vähenemist. Eesti 2023. aasta katseprojekt näitas sarnast trendi: liiklus rahunes, möödasõidud vähenesid ja seaduskuulekate juhtide osakaal tõusis.
Ohutu liiklussüsteemi põhimõte: liiklus, mis andestab inimlikud vead
Eesti liiklusohutuse järgmine arenguhüpe tugineb ohutu liiklussüs- teemi põhimõttele. Selle keskne idee on lihtne: taristu, kiirused, sõi- dukid ja liiklejad peavad moodustama terviku, mis andestab parata- matud inimlikud eksimused. Traditsioonilise liikluskultuuri rõhuta- mise asemel kujundatakse terviklik süsteem, mis talub vigu ja kait- seb kõige haavatavamaid. Ohutu liiklussüsteem tugineb kuuele põhimõttele: Ÿ Nulltolerants hukkunute ja raskete vigastuste suhtes: iga elu loeb. Ÿ Inimlik eksimus on paratamatu: süsteem peab taluma vigu. Ÿ Inimkeha haavatavus: kiirused ja taristu peavad vastama inimese füüsilistele piiridele. Ÿ Riskide ennetamine: ohud tuvastatakse ja kõrvaldatakse enne, kui need muutuvad õnnetusteks. Ÿ Jagatud vastutus: riik, teeomanikud, ettevõtted ja iga liikleja on osaline ühises ohutusruumis. Ÿ Mitmekihiline turvalisus: kui üks kaitsekiht veab alt, toetavad teised. Eestis tähendab see muuhulgas üleeuroopalise transpordivõrgu (ingl Trans-European Transport Network , TEN-T) ohutusstandardile vastavate 2 + 2 põhimaanteede rajamist, riskipõhist piirkiiruste korrastamist, liiklusohtlike kohtade ümberehitamist, raudteeüle- sõitude ohutustamist, liiklusjärelevalve suurendamist ja süstemaa- tiliste rikkujate ohjeldamist. Kiirus ei ole poliitika, vaid füüsika Avalik arutelu tiirleb tihti kiiruspiirangute ümber. Ometi on füüsika ühemõtteline: kui kiirus ja taristu ei sobitu, suureneb õnnetuse tõe- näosus ja löögienergia eksponentsiaalselt. 75% kogu teedevõrgust on teed, kus liiklussagedus on madal ja tee geomeetria selline, et kiirusega 90 km/h sõitmine on kõrgendatud riskiga. Kõrvalmaan- teedel, mis moodustavad veerandi kogu riigiteede läbisõidust, on 74% lõikudest sellised, kus sõidab ööpäevas alla 300 sõiduki ja vaid 0,4%-l lõikudest sõidab üle 5000 sõiduki ööpäevas. Kõrval- maanteede kitsad sõidurajad, vähene nähtavus, kindlustamata teepeenardega lõigud ja bussipeatused tee servas ei võimalda turvalist sõitu 90 km/h. LOP35 siht on jõuda 2035. aastaks selleni, et igal teel on kehtestatud ohutu ja liiklejatele mõistetav kiirus ning juhid peavad sellest kinni. See tähendab, et igal teelõigul peaks suu- rim lubatud kiirus olema selline, mida tee geomeetria ja liiklus- koosseis ohutult võimaldavad. See otsus on järkjärgulise töö tule- mus: kiiruseid korrastatakse samm-sammult teetüübi ja riskitase- me alusel.
Ohutu liiklussüsteem. Allikas: Liiklusohutusprogramm 2026–2035, Transpordiamet
61
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook