LÕPUTÖÖ Tallinna Tehnikaülikooli magistritöö „Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhise probleemid ja parandusettepanekud“. Juhendaja: Olari Valter Materjali abrasiivse kulumise eiramise tagajärjed Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhise kohaselt projekteeritakse Eestis terasprofiilist toru- ning kaarsillad kasutusega 50–100 aastat. Paraku näitab praktika, et terasprofiilsildade puhul ei ole seni nii pikka kasutusiga suudetud saavutada. elle peamiseks põhjuseks võib pidada fakti, et kehtiv projekteerimise S
juhis hindab lisakaitsematerjalide vastupidavust ja kasutusiga oluliselt üle. Juhises toodud materjali aastased korrosiooni- ja kulu- miskiirused ei võta arvesse abrasiivsest keskkonnast tulenevat materjali kulu- miskiiruse komponenti. See viib omakorda varajaste probleemide esinemiseni ja silla kasutusea lan- gemiseni. Juba lühikese ekspluatatsiooni jooksul esinevad paljudel sildadel abrasiivse kulumise jäljed. Probleem on tõsine, sest terastoru- ja kaarsillad moodustavad Eesti riigiteede sildadest ligikaudu 15%. Joonisel 1 on foto 2014. aastal ehitatud Põrste terastruubist. Tõsiseid abrasiivse kulumise märke oli sillal võimalik täheldada juba 2015. aastal. Uurimustöö eesmärgid Uurimustöö peamine eesmärk oli hinnata terastorusildade kaitsematerjalide vastupidavust abrasiivsele kulumisele ja leida lahendusi, mis pikendaksid abrasiivses keskkonnas paiknevate konstruktsioonide kasutusiga. Uurimus- alusteks materjalideks valiti traditsioonilistest lahendustest tsinkkate ja epok- siidvärv ning uuema põlvkonna kõrgtehnoloogilistest kaitsematerjalidest polüuretaan, trenchcoat ja polüurea.
Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane Laura Paulus
Foto: erakogu
Foto: Olari Valter
Joonis 1. Põrste terastruubi abrasiivse kulumise märgid pärast aastast ekspluatatsiooni.
63
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook