MAA
Allikad: autori arvutused
Lõputöö raames hinnati eelmainitud materjalide vastu- pidavust abrasiivsele kulumisele, võrreldes materjalide kulumist laboratoorsete tingimuste ja objektipõhiste abrasiivmõõdistuste korrelatsiooniga. Viidi läbi labora- toorsed katsed, kus simuleeriti vastupidavuse hindami- seks materjalidele abrasiivset koormust. Samuti teostati välitööna objektipõhised mõõdistused kaheteistkümnel Eesti terastorusillal. Mõõdistustööde eesmärk oli hinnata kaitsematerjalide reaalset abrasiivset kulumiskiirust ja tuvastada kulumise tunnusmärke reaalses keskkonnas.
Keskmine pöörete arv kihi kulutamiseks
Keskmine kulumine 100 pöörde kohta (µm)
Keskmine kihipaksus (µm)
Suhe
Materjal
Tsink Epoksiidvärv Polüuretaan Trenchcoat Polüurea 0,075 0,668 1 244 0,080 0,088 Tabel 1. Materjalide kulutamiseks vajalik pöörete arv, kulumine 100 pöörde kohta ja suhe. 58 172 120 320 3224 767 250 100 4000 36 750 7,1 54,4 120 9,8 8,3
Laboratoorsed abrasiivkatsed Katseseade
Joonisel 2 on toodud laboratoorsete abrasiivkatsete teos- tamiseks konstrueeritud katseseade, mille ehitamisel lähtuti standardi EVS-EN 1339 lisas G toodud kulutamis- masina konstruktsioonipõhimõtetest. Abrasiivkatsete katseseadme täpsem kirjeldus ja tööpõhimõte on leitav lõputöös.
Abrasiivsed ja atmosfäärilised mõõdistused objektil Tsinkkatte abrasiivne kulumine
Traditsiooniliste kaitsematerjalide kihipaksuse mõõdistustööd viidi läbi kahe- teistkümnel Eesti torusillal. Selle eesmärgiks oli hinnata materjalide vastupida- vust ekspluatatsioonile ning hinnata, kas kehtivas juhendis toodud materjalide aastased korrosiooni- ja kulumiskiirused vastavad tegelikkusele. Mõõdistustöödest selgus, et tsinkkate kulub kolmandas ja neljandas tingimus- klassis abrasiooni toimel keskmiselt 7 μm/aastas. Eritingimustes mõõdeti tsinkkatte kulumiskiiruseks aga 14 μm/aastas.
Aastane abrasiivne kulumiskiirus (µm/a) 4,9 4,5 3,2 4,5 6,1 14,1 (eritingimus)
Foto: autori erakogu
Tingimusklass
Silla nimi
Joonis 2. Abrasiivkulutamise katseseade.
Lindora Kirepi Männoja Hõreda Palivere Aru Oandu Ülejõe Vitsjärve Keskmine
3 3 3 3 3 3 3 4 4 -
Katse tulemused Katse tulemuste võrdluseks analüüsiti iga materjali kesk- mist kulumiskiirust 100 pöörde kohta. Samuti hinnati abra- siivset vastupidavust materjali kihipaksuse ja täielikuks kulutamiseks tehtud pöörete arvu suhtena. Katse tulemu- sed on toodud tabelis 1. Erinevate materjalide laboratoor- sete abrasiivkatsete kõigi katsekehade kulumiskiirused ja kulumisfaaside fotod on leitavad lõputöös. Katsed näitasid, et kõige paremini talub abrasiivset kuluta- mist tsink, mille kulumiskiirus oli 100 pöörde kohta 7,1 μm. Väga head tulemused andsid ka polüurea, mis kulus 100 pöörde kohta 8,3 μm ja trenchcoat, mis kulus 100 pöörde kohta 9,8 μm. Seejuures osutus seni laialdaselt kasutusel olev epoksiid- värv eelnevalt mainitud materjalidest oluliselt nõrgemaks. Epoksiidvärvi kulumiskiirus 100 pöörde kohta ulatus lausa 54,4 μm-ni. Madalaima vastupidavusega materjal oli polüuretaan, mille kulumiskiirus oli 100 pöörde kohta 120 μm.
5,8 3,7 3,3 7
Tabel 2. Tsinkkatte abrasiivne kulumine tingimusklassides 3 ja 4.
Epoksiidvärvi abrasiivne kulumine Mõõdistustöödest selgus, et epoksiidkate kulub kolmandas ja neljandas tingimusklassis abrasiooni toimel keskmiselt 81 μm/aastas. See ületab kehtivas juhises toodud kolmanda ja neljanda tingimusklassi konstruktsiooni aastast korrosiooni- ja kulumiskiirust vastavalt 10 ja 7 korda. Eritingimustes mõõdeti epoksiidvärvi kulumiskiiruseks aga ligi 200 μm/ aastas.
64
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook