HEA TEADA Uus Sindi–Lodja sild ehitatakse olemasoleva silla kõrvale
Elati vee lähedal Tüüpiliselt elasid kiviaja inimesed loodusressursside ehk vee lähedal ning sellepärast ongi Eesti ala kiviaja asulakohad lei- tud meie suuremate jõgede ja veekogude juurest. Seejuures kiviaja asulakoht on üldtermin, mis võib tähistada nii küla kui ka üksikut inimeste peatumiskohta. Teada on, et elukohti vahetati sesoonselt ehk talvel ja suvel elati eri kohtades sõltu- valt keskkonna oludest, saakloomade elutsüklist ja liikumisest ning loodusandidest. Tegeleti koriluse, küttimise ja kalapüü- giga. Kaldre sõnul avastati silda ehitades kaks uut asulakohta teine teiselpool jõge. Maja asus Reiu jõe vasakkaldal, seejuures oli ka näha, et maastik on muutunud, sh oli pinnasekihid liikunud ja neid oli juurde settinud, mistõttu ei olnud ka Reiu jõesäng tuhandeid aastaid tagasi selline nagu seda praegu näeme. „Leiti palju esemeid – loomaluid, kalaluid, tööriistade valmista- mise jääke, eriti tulekivikilde. Kõige selle põhjal saab otsus- tada, et selles kohas oli intensiivselt tegutsetud. Sellised ese- mete leiud on aga tavalisemad kui märgid elamust,“ räägib ta. „Seejuures hoonest oli märgatav vaid selle põhi tumeda viiru- na. See oli süvendatud ala, millel oli eriti palju tulekivi töötle- mise jääke. Seinad ja katus võisid olla puidust, aga need ei ole mõistagi säilinud.“ Väärtuslik leid Kaldre sõnul annavad hobiotsijad Muinsuskaitseametile iga kuu üles leidusid, mis on väga tähelepanuväärsed ja väärtus- likud. Seevastu leitud hoonepõhi on tema sõnul arheoloogi- liselt veelgi hinnalisem, sest see ei ole mitte üksikleid, vaid terviklik kompleks. „Arheoloogia seisukohalt on kontekst oluline, sest annab piirkonna kohta täiendavat infot. Saame teha kindlaks, kes olid need inimesed, kust nad tulid, milliseid tehnoloogiaid nad kasutasid ehk kuidas nad elasid. Selliseid maju ei leita igal aastal ja iga selline leid täiendab meie tead- misi märkimisväärselt,“ selgitab Kaldre. „Mida varasem on periood, seda vähem on säilinud. Sindi–Lodjas oli samuti näha, et hoone koht on pinnasega ühest kohast teise nihkunud ning vaid ime läbi oli nii palju säilinud.“ Tee-ehituse käigus juhtub aeg-ajalt ikka, et paljastuvad vara- semate inimeste elutegevuse jäljed. Kaldre sõnul on olukord kõige keerulisem siis, kui leiud tulevad ootamatult – siis on vaja ehitustööd seisma panna ja tegeleda arheoloogiaga, mis tähendab lisakulu ja -aega. „Õnneks on meil Transpordiame- tiga väga hea koostöö ja üritame alati ennetavalt kindlaks teha, kas ehitamisel võib ette tulla arheoloogilisi viivitusi. Mõnikord on ka mõistlikum tee või sild arheoloogilise kultuur- kihiga kohast mööda projekteerida,“ sõnab ta. „Sindi–Lodja silla puhul olime õnneks leidudeks valmis ja koostöö erinevate pooltega on sujunud väga hästi.“
Sindi–Lodja uue silla ehitustööd algasid 2025. aasta suvel. Uus sild tuleb olemasoleva silla kõrvale ning vana sild jääb edaspidi kerg- liiklejate kasutada. Liiklust uue silla ehitamise ajal kinni ei panda, vaid see toimub kuni uue silla valmimiseni senisel moel. Uus sild peaks valmis saama 2026. aasta suvel, seejärel läheb remonti vana sild. See on ehitatud 1955. aastal ning on kehvas seisus ja amortiseerunud. Kogu objekti ehitustööd saavad valmis 2027. aas- ta kevadel. Projekti puhul on tähelepanuväärne, et tegemist on Eesti esimese avaliku sektori alliansshankega, kus kõik lahendused töötavad tellija, projekteerija ja ehitaja koos välja. Ehitustööde peatöövõtja on INF Infra OÜ. Silla projekteeris Stricto Project OÜ ja teed Roadplan OÜ.
Fotod: Aivar Kriiska
Proovide võtmine hoonepõhjast Pärnu asulakohal.
Väljakaevamised Pärnu asulakohal.
69
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook