Kai Simson , Transpordiameti kommunikatsiooni- osakonna juhataja
Kui nüüd kruusateed lähevad katte alla, kas rallimehed seda pahaks ei pane? Need teed, kus rallit sõidetakse – professionaalset –, katte alla ei lähe. Sellega on plaanide tegemisel arvestatud. Aga kas on midagi sellist, mis on kripeldama jäänud, et pole ära tehtud? Eesti liiklusohutus ei ole kindlasti veel sel tasemel, kus ta peaks ole- ma. Kuid oleme nüüd uue liiklusohutusprogrammi koos eesmärkide ja prioriteetidega valmis saanud. Fookus saab olema teedeehitusel, ohtlikel kõrvalteedel ja süstemaatilistel rikkujatel. Rohkem oleks soovinud näha ka laevu Eesti lipu alla tulemas. Neid tingimusi ja protsesse peame oluliselt paremaks ja konkurentsi- võimelisemaks muutma. Tõite Rail Baltica välja kui ühe positiivse näitaja sellest aastast. Kuidas kulgeb selle projektiga? Rail Baltica ehitus Eestis edeneb väga hästi. Põhitrass on praegu lepingutega kaetud ja umbes sajal kilomeetril käib juba ehitus. Lisaks kujundab projekt juba praegu meie ettevõtlust ja regionaal- arengut. Oluline on, et see hea hoog ei raugeks. Näiteks käisin külas Balti Laevaremonditehases, kes rajab oma uue üksuse Kohilasse Rail Baltica äärde ning ka üks toiduettevõte laie- neb Via Baltica äärde. Mõlemal juhul on põhjus selles, et piirkond hakkab pakkuma häid liikumisvõimalusi nii mööda raudteed kui ka 2 + 2 maanteid. Hea taristu mängib võtmerolli, et ka väljaspool suuri keskusi tekiksid töökohad, elu ja turism. Kas me saame 2030. aastal Rail Balticaga Eesti piires liigelda? Ja millal saame sõita Poolani ehk kuidas sujub teistes Balti riikides raudtee ehitus? Rail Baltica ehitus Eestis on graafikus ning kohtun regulaarselt ka Läti ja Leedu transpordiministritega. Kõik on pühendunud eesmärgi- le saada raudtee 2030. aastaks valmis. 2026. aasta jaanuaris kuu- lutame välja regionaalsete rongide hanke. Hea uudis on see, et ka Euroopa Komisjoni jaoks on Rail Baltica üks prioriteetsetest taristu- projektidest, mida rahastada. Seega on meil hea võimalus saada lisarahastust 2028. aastal algavast Euroopa Liidu rahastusperioo- dist.
Taristuminister Kuldar Leis on esimesele ministriaastale tagasi vaadates rahul, sest palju sai tehtud. Siiski on järgmiste aastate ambitsioonid kõrged ning ootusi on nii teede, merenduse kui ka lennunduse valdkonnale. Kuidas on esimene aasta ministrina läinud? äga tempokalt. Isegi tempokamalt, kui ette kujutasin. Vald- V kond on hästi lai – elukeskkond ja ringmajandus, merendus ja veekeskkond ning liikuvus. Kõigega pidi end kohe kurssi viima. See tähendas palju koosolekuid, allasutuste külastusi ja materjalide läbitöötamist. Algus oli päris auklik – eelkõige eelarves. Mitmed olulised tegevused seisid raha taga. Seega esmane ees- märk oli suuremad augud ära lappida ja praegu saan öelda, et ees- märk sai täidetud. Ootamatusena võib välja tuua avalikkusega suhtlemise mahu. Minister peab 24/7 kättesaadav olema. Näiteks esimesel töönäda- lal olin kohtumisel ning panin mobiili eemale, et arutelule keskendu- da. Hiljem selgus, et selle aja jooksul oli korduvalt helistanud pea- minister pakilise küsimusega. Sellest piisas – telefoni enam kaugele ära ei pane. Kokkuvõttes on minu hinnangul hästi läinud. Teised annavad oma hinnangu, ent nii töös kui ka elus on sama oluline see, kuidas just ise tunned ja mõtled. Millised on olnud selle aasta suurimad kordaminekud? Millega olete eriti rahul? Teedevaldkond on kindlasti hea näide. Kuna minu isa oli teede- ehitaja, olen rahapuuduse juttu kuulnud 1980-ndatest saati. Märtsis ametisse tulles oli sama olukord – teedevaldkonna eelarvet oli kärbi- tud ja raha nappis. Sestap otsus suunata mootorsõiduki aastamaks tagasi teedesse on minu hinnangul väga õige. Lisaks tegime valit- suses rea rahastusotsuseid, mille tulemusel jõuab teedevaldkonda järgmisel aastal üle kahe korra rohkem raha kui sel aastal. 2026. aas- tal suuname teehoidu 128 miljonit eurot, järgmise nelja aasta jook- sul ligi miljard eurot. See on kaitsekulude ajaloolise kasvu kõrval märkimisväärne panus. Oluline muudatus puudutab ka kruusateid. Kui möödunud aastal eraldati kruusateede mustkatte alla viimiseks null eurot ja tänavu kolm miljonit eurot, siis järgmisest aastast suu- name sinna 11–12 miljonit eurot aastas. Eesti ei ole ainult Tallinn, mistõttu on oluline, et me ei arendaks vaid suurlinnu. Teiseks toon välja Rail Baltica. See on Balti regiooni suurim taristuprojekt viimase sajandi jooksul, kus tuleb kindlasti hoida stabiilsust. See kehtib kõikide pikaajaliste projektide kohta – sõltumata sellest, kes on minister või mis toimub poliitikas. Seetõttu on hea meel, et Rail Balti- ca arendus käib täie hooga.
Ootamatusena võib välja tuua avalikkusega suhtlemise mahu. Minister peab 24/7 kättesaadav olema.
7
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook