oorsalu on 25 aastat lennundusega tegelenud ja aastaid N eest vedanud Eestis meditsiinikopteri teenuse sissesead- misega seonduvat. MTÜ Eesti Kiirabikopter esindajad on kohtunud kõigi võtmeametkondadega, tutvustanud teenust ning tänavu septembris toodi Eestisse Rootsis kasutatav kiirabikopter, et asjaosalised saaksid sellega tutvuda. „Tahtsime kummutada müüte väikesest kopterist, kuhu midagi sisse ei mahu. Järgmisel aastal plaanime koostöös oma partneri Avincisega pakkuda Eestis alustu- seks 12-tunnist kiirabikopteri teenust ja näidata, kuidas asi toimib,“ selgitab Noorsalu. Pikalt kaalutud teema Meditsiinikopteri vajaduse üle on Eesti ühiskonnas pikalt arutletud ja peamine mõttekoht on selles, et kas meil on teenust ikka vaja või on tegemist luksusega. Noorsalu toob mõned faktid: Ÿ Balti riigid on Euroopas ainsad, kus spetsiaalseid meditsiini- koptereid veel ei kasutata. Ÿ Mitmes riigis, sh Austrias ja Saksamaal on kiirabikopterid oste- tud Euroopa Liidu vahendite abil. Eesti lasi selle võimaluse kah- juks mööda. Ÿ Soomes sai kiirabikopteri teenus alguse vabatahtliku algatu- sena, mille riik üle võttis, sest mõistis selle vajalikkust. Noorsalu sõnul maksaks Eestis kiirabikopteri teenus ühe baasi kohta hinnanguliselt kolm miljonit eurot aastas. See tähendab, et kopter oleks 18–24-tunnises valmisolekus Põhja-Eesti Regionaal- haigla (PERH) või Tartu Ülikooli Kliinikumi juures või asuksid nad eraldi baasides. Kopteri väljalend võtab aega 3–5 minutit. Regio- naalhaigla vajadus oleks ligi 600 lendu aastas ning Noorsalu sõnul saaks lisaks kiirabile kopteri abil pakkuda ka muid vajalikke meditsiiniteenuseid. „Kiirabikopteritest räägitakse meil peamiselt saarte kontekstis, kuid tegelikult annaks kopter teatud olukordades ka mandril olulist edumaad,“ lisab ta. „Samuti saab kopteriga transpordil ära jätta kohaliku haigla faasi, kui inimene kõigepealt transporditakse sinna ja alles siis kutsutakse kõrgema taseme haiglasse viimiseks transporthelikopter. Kiirabikopter saab lennata otse sündmuskohale ning abivajaja sealt PERH-i või TÜ Kliinikumi transportida. Nii säästaksime väärtuslikku aega.“ Kuidas toimuvad meditsiinilennud praegu? Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) lennusalgal on kolm helikopterit, millega täidetakse paljusid ülesandeid alates riigijuhtide sõiduta- misest kuni merepääste ja patrull-lendudeni. Meditsiinilende tehak- se kokkuleppel Sotsiaalministeeriumiga vajaduse tekkides. Lennu- salga helikopteritega lendavad PERH-i reanimobiilibrigaadid ja Tallinna Lastehaigla lastereanimobiilibrigaad. Meditsiinilennud moodustavad umbes neljandiku PPA lendudest ehk aastas toimub ligikaudu 120 lendu. Noorsalu sõnul on sellise asjade korralduse juures kriitiliseks kohaks hädaolukorra puhul kopteri õhkutõusmiseks reageerimise aeg ning asjaolu, et isegi kolme kopteri olemasolul tekib mitme- tunnine auk. Näiteks on üks kopteritest hoolduses, üks valves ja üks igapäevaülesandeid täitmas. „Kui tuleb kiire meditsiinikutse, siis PPA kopteril läheb õhkutõusmiseks aega kuni pool tundi – peab
Martin Noorsalu
MTÜ Eesti Kiirabikopter eestvedaja
Foto: erakogu
Vaade kiirabikopteri sisemusse.
saabuma kiirabibrigaad, varustus on vaja kopterisse paigutada, see kõik võtab aega. Arvestame, et kaugematele saartele kulub lenda- miseks 1,5 tundi, tagasi sama palju, siis tankimine ning me saame kokku neli tundi ajalist auku, mil meil on puudu reageerimisvõimest,“ arutleb ta. Kahjuks on Eestiski ette tulnud juhtumeid, kus just kiire abi kopteriga oleks ehk päästnud inimelu. Noorsalu ütleb, et kiirabikopteri teenuse Eestisse toomine sõltub eel- kõige poliitilisest otsusest. Loomulikult on vaja muuta ka seadus- andlust. Teenuse saaks korraldada hanke teel, mis tähendab, et riik ei peaks endale ostma koptereid, vaid lihtsalt looma seadusandliku raamistiku, milles saab korraldada hanke. Noorsalu sõnul poleks ilmselt probleemi kopterijuhtide leidmisega, sest Eestis on piloodid olemas, kuigi praegu töötavad nad välismaal, sest Eestis ei ole sellist tööd. „Samuti näen, et arstid tuleksid asjaga kaasa, sest mõistavad teenuse vajalikkust,“ lisab Noorsalu. „Kokkuvõttes usun, et kiirabi- kopteri Eestisse tulek on tegelikult vaid aja küsimus.“
77
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook