ÕHK
DROONIMÜÜR Droonimüür hoiab Eesti õhuruumi turvalisena Eesti arendab droonimüüri, mille eesmärk on luua kooskõlastatud süsteem droonide tuvastamiseks ja neutraliseerimiseks meie idapiiril. Selleks kasutataks mehitamata õhusõidukeid, droonivastaseid süsteeme ja reaalajas andmete jagamist. Liivi Tamm , Teejuhi kaasautor
„Droonimüüri idee ja kontseptsioonini jõudsime juba mõne aasta eest – Ukrainas toimuv sõda näitas ilmekalt, et riigid peavad olema valmis end droonirünnakute ja luuretegevuse eest kaitsma. Drooni- dega saab inimestesse ohu- ja paanikatunnet külvata, neid kasu- tatakse ka terrorismi eesmärgil, et ühiskonda destabiliseerida. Ka meie igapäevatöös on droonide ja seiresüsteemide teema fooku- ses, seda näiteks seoses salakaubaveoga,“ kirjeldab Politsei- ja Piiri- valveameti piirivalvejuht Veiko Kommusaar . „Seega on meil vaja näha ja teada, kus droonid asuvad ning millal need piiri ületavad.“
nahal. Nii on droonide aredamine ja nendega tegelemine nii nende lennutajate kui ka vastuvõtjate suunal tänapäeval pidev töö ning on selge, et maailm liigub õhuruumi suurema kasutamise suunas. Projekt algas idapiirilt Algne põhjus droonimüüri käivitamiseks idapiiril oli seotud eelkõige piiriülese ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega, näiteks sala- kaubaveo takistamisega. Hiljem on fookusteemadena lisandunud potentsiaalsed lõhkeainet kandvad mehitamata sõidukid ehk nii- nimetatud sõjadroonid. Koostööd tehakse naaberriikidega, sest kogu Euroopa Liidu välispiir peaks olema drooniseirega kaetud.
Seda, kui palju salakaupa vedavad õhupallid näiteks Leedu– Valgevene piiril segadust külvavad, on lennureisijad tundnud omal
Salakaubavedu droonide või õhupallidega võib potentsiaalselt segada lennuliiklust. Pildil lennukid Tallinna lennujaamas.
Foto: Tairo Lutter / Postimees / Scanpix Baltics
80
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook