„Ühtset joont peavad hoidma kõik naaberriigid Soomest Poolani,“ rõhutab Kommusaar. „Sellest ei ole palju kasu, kui ainult Eesti ennast kindlustab, aga Soomest, Lätist või Läänemere piirkonnast info meieni ei jõua – see vähendab meie reageerimiskiirust. Läänemere äärsete riikidega oleme kokku leppinud, et parandame infovahetust ja otsime ühiseid lahendusi, mida saaksime pakkuda ka naabritele.“ Droonivaldkonna tulevik ei ole vaid sõjaline – tulevikuettevõtluses on droonid kaupade liigutamisel üha olulisemad. „Kes teab, ehk kasutavadki pakirobotid õhuteid ja võib-olla ei ole väga kaugel ka aeg, mil inimesed drooniga ühest punktist teise lendavad,“ sedastab ta. Kaupade drooniga lennutamiseks tuleks Eestis määratleda sobivad lennukoridorid ja ajalised piirangud, sest eelistatud on sarnased tee- konnad. Seega on droonimüüri käivitamine küll alguse saanud kaitsekaalutlustest, aga drooninduse tulevikupilt on tunduvalt laiem. Hanked on välja kuulutatud Droonide paremaks jälgimiseks on välja kuulutatud mitmeid han- keid – viimane neist koostöös kaitseväega droonireisesüsteemide hankimiseks. Eesmärk on tuvastada erinevate tehniliste lahendus- tega droone – olgu need raadio teel juhitavad või eelprogrammee- ritud. Eri droonitüübid vajavad erinevaid tuvastajaid, nt radari- süsteeme või raadiotuvastajaid ning kaamerasüsteeme, mille abil on näha, kelle või millega on tegu ning kas droon ületas piirijoont või mitte. „Paralleelselt vajame raadiotuvastajaid ka suurematesse linnadesse. Neid kasutatakse Politsei- ja Piirivalveameti valvatava- tel objektidel ning muul olulisel taristul, et hoida õhuruumi puhtana,“ sõnab Kommusaar. Seiresüsteemi ehitamine on väga oluline ka tarkvaralises mõttes, et asutused saaksid teha otsuseid – kas lubada või mitte, kas reagee- rida või mitte. See tähendab kõigi asutuste vajaduste integreerimist: ühelt poolt nende, kes seiravad ja reageerivad, teisalt näiteks ka lube väljastava Transpordiameti vajadusi. Oluline on õigusruumi korrastamine Oluline osa kogu protsessist on õigusruumi korrastamine. Praegu on reeglid kehtestatud lennuloa ja keelualadena, ent vaja on ka üleriigilist lahendust, mis ei ole vahetult seotud ainult keelualadega. „Praegu käib kaubavahetus piiripunktide kaudu, samas ei ole välistatud, et ühel päeval avame drooniületuspiiripunkti – see kõik on maailma mastaabis kiiresti arenev teema,“ selgitab Kommusaar. Kindlasti tuleks Eesti õigusruumis määratleda, millised on kellegi rollid ja kui kaugele ta õigused ulatuvad: kas näiteks keeluala kehtes- taja on vajadusel ka meetmete rakendaja? Tuleb läbi mõelda, kas ja mis süsteemi alusel tõrjuda keelualasse sisenenud ebaseaduslikku drooni, kui see on reageerimishetkeks juba keelualast väljas.
Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht / Scanpix Baltics
Droonimüüri projekti kese on Eesti idapiir.
liku droonilennutamise avastamisel võtame esmajärjekorras inime- sega ühendust, uurime, mida ta teeb ja palume tegevust korrigee- rida. Kui korraldusele ei alluta või tegu on teise riigi ohtliku drooniga, tuleb reageerida jõulisemalt.“ Lisaks tuleb paika panna, milliseid täiendavaid meetmeid saavad omanikud energiataristu kaitseks käiku lasta, mida on erasektor valmis ise tegema ja kus nad vajavad seiresüsteemide tuge. „Koostööpotentsiaal on suur ning algatusi on mitmeid,“ kinnitab Kommusaar. Üks on selge – droonindus on kiiresti arenev ja üha enam igapäeva- ellu jõudev lennunduse suund. „Meie eesmärk ei ole piirata drooni- entusiastide või -ettevõtete tegevust – lihtsalt reeglistik vajab koordineerimist. Ei ole realistlik, et igas Eesti otsas on drooniseire ja -tõrje lahendused, sest see on väga kallis. Küll peab olema piisav hei- dutus ja infopilt, et kaitsta elupaiku ja igapäevaseks toimimiseks hädavajalikke objekte,“ võtab ta teema kokku. Droonimüüri rahastamise nimel töö käib Eesti on teinud põhimõttelise otsuse, et tegeleme droonimüüri arendamisega nii välispiiril kui ka sisemaal suuremate linnade ümbruses. Praeguse plaani kohaselt arendatakse Eesti idapiirile rajatav droonimüür välja etappide kaupa: olemasolevale seiresüstee- mile lisaks plaanib Politsei- ja Piirivalveamet koostöös teiste jõu- struktuuridega järgmiste aastate jooksul osta ligi 460 miljoni euro väärtuses droonituvastuse ja -tõrje süsteeme. 460 miljonit eurot on maksimaalne lubatud maht. Esimese faasi rahastus on olemas, edasine töö vajab lisainvesteerin- guid kas riigieelarvest või Euroopa Liidult. Nimelt valmistab Euroopa Komisjon ette järgmist meetmete paketti, kust ka Eesti plaanib oma lahendustele tuge küsida, et kiiremini edasi liikuda. „Praegu teeme hankeid Kaitseministeeriumiga kahasse. Esimene hange on välja kuulutatud, oleme pakkumiste esitamise faasis, lepinguni loodame jõuda 2026. aasta esimese kvartalis,“ ütleb Kommu- saar. „Mõne aasta jooksul võiksime jõuda olukorrani, et meil on ülevaade, kes kuritarvitab droonidega Eesti õhuruumi – kas ühiskonna lõhestamise, organiseeritud kuritegevuse või sõjaliste droonide kon- tekstis. Tahame teada, kuhu droonid liiguvad ja kus on sihtmärgid.“
„Võiks lausa küsida, kas droonimaailmas oleks meil vaja õhupolit- seid?“ sõnab Kommusaar. „Praegu kehtib põhimõte, et ebaseadus-
81
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook