Milliseid drooniteenuseid Helsingis kasutate ja kui pikalt võttis aega, et jõuda ideest taristu loomise ja drooniteenuste kasutamiseni? roone on Helsingis tõepoolest juba aastaid kasutatud, aga D transpordis ehk mitte nii väga. Peaaegu kogu droonide kasutamine linnas on seotud õhuteenustega, näiteks hindavad päästeteenistused tulekahjude allikat, suunda ja inten- siivsust, samuti saab droonidega inventeerida taimeliike, linnupesi ja tormikahjustusi ning inspekteerida ehitusplatse. Hiljutise CITY- AM-projekti raames katsetati droone koostöös linna päästeteenis- tuse ja sadamaga veepäästeoperatsioonidel. Transpordi vallas toimetas Google'i droonidega tegelev tütar- ettevõte Wing 2020., 2021. ja 2022. aasta suvel Ida-Helsingi parki- desse toitu. Alates 2025. aasta kevadest on Wolt Iiri drooni- operaatori Manna kaudu toimetanud toitu Helsingi naaberlinna Espoo ühte linnaossa. 2025. aasta novembris katsetasid Helsingi tervishoiu- ja logistikaorganisatsioonid linnas esimest korda droo- nidega kaubaveoteenuseid ühele tervishoiukeskusele: seitsme kilo- meetri pikkusel distantsil sooritati edukalt 40 lendu, vedades korraga kuni kahe kilo jagu meditsiinilisi kindaid, suumaske, desin- fitseerimisvahendit jms. Lende jälgiti kaugjuhtimise teel Norrast Oslost. Üleminek lihtsatelt õhuteenustelt, mida osutatakse visuaalse vaate- välja piires, pikemate vahemaadega keerukamatele transpordi- teenustele võtab aega. Linn ja selle allasutused alustasid katsetuste ja projektidega juba umbes neli aastat tagasi, ent teadmiste kogu- mine ja sidusa süsteemi loomine on pikaajaline ning pidev protsess. Väärib ka mainimist, et regulatiivsed protsessid võtavad aega ning ei ole kõigis Euroopa Liidu riikides ühesugused, mis tekitab peavalu nii tööstusele kui ka linnadele ja nende allasutustele, kes selliseid tee- nuseid laiendada tahavad. Üha tihedamaks muutuva alumise õhu- ruumi haldamiseks ei ole mehhanismid veel paigas ning neid tuleb arendada paralleelselt. Helsingil, nagu teistelgi Euroopa linnadel, ei ole oma alumise õhuruumi üle omandiõigust ning linn alles otsib kõige paremaid droonide tegevuse mõjutamise ja haldamise viise. Drooniteenuste teke eeldab paljude erinevate asutuste vahelist koostööd. Kuidas Soomes on sujunud ametkondade vaheline koostöö uute drooniteenuste kasutusele võtuks? Üldiselt sujub koostöö hästi. Soome on väike ja mitte kuigi hierarhi- line riik: järjekorrad riiklike ametiasutuste, näiteks lennuameti juurde on üsna lühikesed ning töötajatega on hõlbus ühendust võtta. Siiski seistakse silmitsi paljude loataotluste, personalipuuduse ja vanane- nud IT-süsteemidega, mis küll üsna pikki järjekordi põhjustavad, eriti BVLOS-i (ingl Beyond Visual Line of Sight ehk käitamine väljaspool visuaalset otsenähtavust) taotluste puhul. Samuti puuduvad BVLOS-i rakendamise korral liikluse kontrollimise piirkonnas lennu- ameti ja aeronavigatsiooniteenuste pakkujate vahel protsessid selle kohta, kuidas tulevasi igapäevaseid toiminguid lennujaama lähedal korraldada. Transpordiministeeriumi praegused poliitilised juhid ei tee BVLOS-i droonide kasutamise stimuleerimiseks ega selliste teenuste laiendamise koordineerimiseks riiklikul tasandil kuigi suuri pingutusi.
Helsingi U-space 2024–2028 projektijuht Christina Suomi ja lennundusspetsialist Jukka Keski-Jaskari.
Foto: erakogu
Kohalikul tasandil on Soome omavalitsused hakanud aktiivselt uuendusliku õhutranspordi teemaga tegelema ning ühendavad aeg- laselt, ent kindlameelselt oma jõupingutusi ja „hääli“, et tagada piirkondadele, linnadele ning alevikele oma territooriumide alumises õhuruumis toimuva üle sõnaõigus. Helsingis on erinevate allasutus- te, nagu päästeteenistuse, sadama, politsei, maakasutuse planeeri- jate, ehitus-/hooldusorganisatsiooni, innovatsiooniorganisatsiooni ja riiklike meditsiiniorganisatsioonide vahel hea koostöö. Väidetavalt aitab droonide kasutuselevõtt linnatranspordis vähendada süsinikdioksiidi ja muude kahjulike heitgaaside emissiooni linnaruumis, vähendab maapealset liikluskoormust ning kiirendab kaupade, teenuste ja inimeste liikumist linna- osade vahel. Milline on teie kogemus? Kaubadroonide kasutamine, näiteks hiljuti katsetatud meditsiini- tarvete tarned laost tervishoiuasutusse, parandavad tarnekindlust liiklushäirete ajal. Droonitransport ei asenda suuri maanteekauba- vedusid – peamist kasu nähakse pigem linnalogistikas, kus ummikurohkeid linnakeskusi saab õhu kaudu kiiremini teenindada, aidates samas vähendada kaubikute liikumist kesklinnas. Valmis- oleku ja varustuskindluse seisukohast suurendavad droonid säile- nõtkust. Kõik droonitarned aitavad transpordiheitmeid vähendada ja kuigi mahud on esialgu väikesed, kasvab tulevikus nende tähtsus. Kuidas Helsingi elanikkond drooniteenused vastu on võtnud? Kas alguses oli ka võõristust? Millised on populaarseimad tee- nused? Kas mõnest teenusest olete pidanud juba loobuma, sest polnud kasutajaid või tuli uus populaarsem teenus asemele? Erinevate avaliku reaktsiooni uuringute põhjal, mida oleme Helsingis
Regulaarne piiriülene droonitransport väikeste kaupade vedamiseks Helsingi ja Tallinna vahel saab lähiaastatel tehniliselt teostatavaks.
83
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook