ÕHK
Arvestades regulatiivse arengu praegust tempot ja droonitaristu küpsustaset, võivad esimesed lennud õhku tõusta järgmise paari aasta sees, kuid regulaarsed, tiheda sagedusega ärilised veod vajavad pikemat ajakava.
Foto: Christina Suomi
Helsingi U-space digitaalse kaksiku tutvustamine huvilistele Rootsist.
tav sekkumine keeruline. Pädev asutus peab aga suutma sellist tegevust vajaduse korral mõjutada.
läbi viinud, teame, et inimesed ei ole drooniteemast veel eriti teadlikud. Üldiselt on reaktsioon olnud pigem tervitav kui murelik. Kõrgharidusega inimestel on võrreldes keskharidusega inimestega tavaliselt veidi suurem mure. Vanus ei ole seejuures määrav, ent paremad teadmised korreleeruvad väiksema murega. See info päri- neb 2024. aasta augustis tehtud uuringust, milles osales ligi 5000 Helsingi, Tartu, Gdański, Hamburgi, Stockholmi ja Riia elanikku. Samuti teame, et enim aktsepteeritud kasutusjuhud on 1) hädaolu- kordade või katastroofide tuvastamine ja neile reageerimine; 2) keskkonnaseire; 3) ehitustööde ning taristu hooldus ja kontroll ning 4) teadustöö. See on Läänemere piirkonna linnade puhul ühine. Kõige rohkem on kodanikud mures andmete väärkasutamise, pri- vaatsuse rikkumise, riikliku julgeoleku ja kuritegevuse pärast. Need arvud võivad tundmatute droonide nägemise teemalist suurenenud meediakajastust arvesse võttes muutuda. Meie järgmise ulatusliku reaktsiooniküsitluse tulemused avaldatakse 2025. aasta detsemb- ris CITYAM-projekti raames. Kui tõenäoline on, et droonide kasutamisel juhtub mõni intsident? Uudistes kuuleme järjest, kuidas riigid on tundmatute droonide tõttu sunnitud sulgema lennujaamu. Millest droonide tuvastamiseks vajalik süsteem koosneb? Huvitav oleks ka teada, mis sensoreid Helsingis droonide tuvastamiseks kasutatakse? Lennundusega, nagu teistegi tegevustega, kaasnevad teatud riskid. Neid tuleb aga hallata nii, et ohutus püsiks vastuvõetaval tasemel. Euroopa Liidus on droonide käitamine reguleeritud ja rõhk on ohutu lennutegevuse tagamisel. Operaator peab ohutuse tagamiseks lennu ajal ka tavatuteks olukordadeks valmis olema. Droonide kasutamine kuritegelikel eesmärkidel on oht, mida ameti- asutused jälgima peavad ning neil peab olema võimalus vajaduse korral sekkuda. Levinuimad droonide tuvastamise süsteemid tugi- nevad drooni edastatud tuvastusandmetele, juhtsignaalide emis- sioonidele või radarile. Tuvastussüsteem ei erista lubatud tegevust lubamatust ega takista pahatahtlikku kasutamist, mistõttu on enne-
Kuidas teenuseid arendate? Milliseid andmeid kogute, et toote- või teenusearendust teha? Kas kogute ka teenuse tarbijatelt tagasisidet? Linn eelistab pigem drooni kui teenust ega kavatse ise palju drooni- dega seotud teenuseid arendada. Linnaüksuse või allasutuse jaoks on droonipargi omamine, hooldamine, kindlustamine, ladustamine jne kulukas ja tülikas. Eelistatavalt pakuks valdkond operaatorile drooniparke, mida saab igal ajal mitmesugustel eesmärkidel kasuta- da – õhuvaatlusest või -mõõtmisest kiireloomuliste kaubavedudeni. Me ei kogu veel teenuse kasutajatelt tagasisidet.
Millal võiksime jõuda Tallinna ja Helsingi vahelise drooniliikluseni ?
Regulaarne piiriülene droonitransport väikeste kaupade vedamiseks Helsingi ja Tallinna vahel saab lähiaastatel tehniliselt teostatavaks. Tiheda õhuruumi haldamiseks vajalikud mehhanismid ei ole veel paigas ning tegevuse laiendamine võtab samuti veel mitu aastat. Pikamaa BVLOS-lendude, eriti piiriüleste operatsioonide puhul pea- vad olema paigas järgmised tingimused: Ÿ Soome ja Eesti tsiviillennundusametite vaheline ühtlustatud tegevusraamistik; Ÿ usaldusväärne sideühendus Soome lahe kohal; Ÿ lennujuhtimisteenuste osutajatega kokku lepitud protseduurid (kui marsruut läbib kontrollitavat õhuruumi); Ÿ piisav avastamis- ja vältimis- ning õhuruumi jälgimise võimekus. Arvestades regulatiivse arengu praegust tempot ja droonitaristu küpsustaset, võivad esimesed lennud õhku tõusta järgmise paari aasta sees, kuid regulaarsed, tiheda sagedusega ärilised veod vaja- vad pikemat ajakava – võib-olla 2030. aastate alguses, olenevalt edusammudest nii Euroopa Liidus kui ka riigisiseselt. Elektriline ja kliimasõbralik õhuühendus, mis olemasolevat trans- pordivõrku täiendaks, oleks ka linna jätkusuutlikkuse strateegiliste eesmärkidega kooskõlas.
84
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook