Teadusrühma liikmed viimas läbi eksperimenti, et võrrelda mootori käitamisparameetreid ja emissioone Eestisse tarnitud JET-A1 kütuse ja JET-A1+6% SAF kütuse korral. itmed aastad tagasi Kalamajas ühte väikest toidukaup- M lust külastades, sisenesid minuga koos sinna kaks itaal- last. Sisse jõudes kohmetusid nad ilmselgelt ja pärast eestlaste jaoks keskmise pikkusega pausi pahvatas üks neist: „Assortimento minimale!“ („nadi tootevalik“). Lahkuti midagi ostmata. Napi tootevalikuga, millega paratamatusest ja harjumusest lepivad ennekõike kohalikud kliendid, ehtis end pikemat aega ka piloodi- koolina tuntud Eesti Lennuakadeemia (ELA). Rõõm on tõdeda, et viimaste aastate jooksul on ELA oluliselt laiendanud oma rolli, kujunedes kutseõppele lähedasest rakenduskõrghariduse pakku- jast lennunduse teadus- ja arendustegevuse keskuseks. On alga- tatud mitmeid teadusrühmi ja loodud sidemeid teiste ülikoolide ning uurimisrühmadega. Samuti on eest vedama hakatud siseriiklikke algatusi nagu droonikoolitused, mittepurustavate katsete nõukogu jpm. Ulatuslike uuenduste ellurakendamise järel on probleemiks – ühiskonnas laiemaltki – see, et need on raskesti tagasipööratavad. Seda saab näha ka tehnika valdkonnas. Kõik me oleme harjunud, et arvutiklaviatuur algab vasakult tähtedega „asdf“. Tähtede järjestus pärineb aga ajast, mil kohmakas mehaanika vajas ruumi, et kõik kangikesed mahuksid liikuma, mistõttu tuli tähed üksteisest piisa- valt eraldada. Mehaanika on nüüdseks kadunud, aga tähtede järjes- tust ei soovi enam keegi muuta. Just uute, näiliselt väikeste sammu- de pöördumatu mõju liikumissuunale iseloomustab enim seda, mida ELA-s tehakse. Uurimisrühmade ja arendusprojektide hulk on ajas kasvanud. Õpetamissuundade arv on mitmekesistunud. Kas keegi hakkab kunagi taga igatsema möödunud aegade kitsaid vali- kuid? Võrreldes suurte teadusülikoolidega on väikeste rakenduskõrg- koolide teadus- ja arenduspotentsiaal küll kahvatu, kuid kuna teadusülikoolid on reaalsest eksperimenteerimisest järjest enam võõrdumas, on rakenduskõrgkoolidele jäänud piisavalt ruumi eri- nevate teemade uurimiseks ja temaatiliste uurimisrühmade loomi- seks. Praegu on ELA-s loodud uurimisrühmade fookus raadiosidel ja automatiseerimisel, aerodünaamikaalasel innovatsioonil ning õhu- sõidukite jõuallikate arendamisel. Aerodünaamika uurimissuund Aerodünaamika uurimissuunal keskendutakse ennekõike eksperi- mentaalmõõtmistele ja saadud tulemuste võrdlemisele arvutisimu- latsiooni käigus saadud andmetega. Peamisteks uurimisteema- deks selles valdkonnas on väikesemõõduliste propellerite aero- dünaamika ning koostöös Tartu Ülikooliga läbi viidav ioontuule mõju uurimine. Esimesel juhul keskendutakse mehitamata õhusõidukite
Propellerite aerodünaamika mõõtestend. Mõõtestendi abil on võimalik iseloomustada/mõõta propelleri tekitatava õhuvoo parameetreid
(UAV) jõuallikate ja nende propellerite aerodünaamilise efektiivsuse mõju uurimisele eesmärgiga suurendada lennuseadmete energia- tõhusust ja kestlikkust. Uurimisrühma töö tulemustest on muu hulgas selgunud, mil määral mõjutavad propelleri tipu modifikat- sioonid selle efektiivsust ning kuidas käituvad koaksiaalsed tandem- propellerid – teemad, millest võiks kasu lõigata mitmed drooni- tootjad. Teise suunana uuritakse aerodünaamika valdkonnas elektrohüdro- dünaamilisi (EHD) efekte aerodünaamilistes süsteemides. Uurimis- rühma fookus on elektriliselt laetud vedelike ja gaaside liikumise uurimisel elektrivälja toimel. Aerodünaamilisi kehasid/pindasid ümbritseva õhu/gaasi ioniseerimisel kõrgepinge abil on võimalik panna need ioonid (aineosakesed) magnetvälja toimel liikuma elektroodide vahel. Ioonidega kaasa liikuva õhumassi liikumist on võimalik kasutada aerodünaamiliste kadude vähendamiseks õhu- transpordis, aidates kaasa energiatõhususe suurendamisele ja jätkusuutliku tehnoloogia arendamisele. Töö tulemused võiksid olla lisaks lennundusele rakendatavad ka näiteks efektiivsemate tuule- generaatorite valmistamisel. Praegu keskendub uurimisrühm simulatsiooni ja eksperimentide tulemuste võrdlusele. Eesmärgiks on luua eksperimendile (reaalsele elule) vastav matemaatiline mudel, mille alusel oleks võimalik opti- meerida süsteemis kasutatavaid pingeid, elektroodide pindala jms. Tegevuse järgmistes etappides valmistatakse pinna peale lades- tatud elektroodide maatriks, et uurida tehnoloogia kasutamise või- malusi tiiva õhutakistuse vähendamiseks. Raadioside ja automatiseerimine Raadiosidele ja automatiseerimisele keskenduvas uurimissuunas tegeletakse keerukate algoritmide arendamise ja praktilise testimi- sega, et võimaldada mehitamata õhusõidukitel teha autonoomseid otsuseid reaalajas. Teadustöö fookuses on mehitamata õhusõidu- kite (UAV) navigeerimise ja pardal teostatava trajektoori planeeri- mise tehnoloogiad, sealhulgas maastiku järgimine, visuaalnavigat- sioon, takistuste vältimine, sihtmärkide pealtkuulamine jpm.
89
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook