Lisaks arendame ka olemasolevat raudteed. Käsil on Tallinna– Tapa–Tartu raudtee elektrifitseerimine ning 2026. aasta jaanuari keskpaigast alustab Elron sõitmist Tartu–Riia liinil ehk saame ron- giga juba Läti kaudu edasi Euroopasse. Rääkides raudtee arendamisest, siis vahel jääb kõrvu, et sellisel juhul pole vaja maanteedesse nii palju investeerida. Siin me vastanduda ei saa – peavad jääma erinevad võimalused, et ühendused püsiksid. Liikudes edasi järgmise suure valdkonna juurde, siis millised on plaanid lennunduse valdkonnas? Oleme seadnud ambitsioonika eesmärgi kasvatada Tallinna lennu- jaama reisijate arv praeguselt 3,5 miljonilt 2030. aastaks viie miljo- nini. Lennujaama areng mõjutab kogu Eestit ning aitab hoida ühen- dust välismaailmaga. Seega on oluline, et meil oleks tihedam side sõlmjaamadega Euroopas nagu Frankfurt, Berliin jne. Selleks alus- tab lennujaam reisiterminali laiendust ning riik toetab lennujaama jätkuvalt ligi üheksa miljoni euroga aastas. Sel aastal on tähelepanu keskmesse tõusnud droonindus mitmete juhtumite tõttu lähiriikides. Mis plaanid on selles valdkonnas? Droonid ei muuda ainult meie ettekujutust sõjapidamisest, vaid too- vad murrangulisi muutusi ka lennundussektorisse. Eesti on olnud eesrindlik uute tehnoloogiate katsetamisel. Olime esimesi riike maa- ilmas, kus ligi kümme aastat tagasi lubati avalikus liikluses ise- juhtivate sõidukite testimist, millest on praeguseks kasvanud välja mitu edukat ettevõtet. Sama põhimõtet rakendame nüüd ka lennun- duses. Uute ärisuundade toetamiseks loome mehitamata lennun- dusele seadusandliku raamistiku. Nii saavad droonid Eestis laiemalt kasutust leida – olgu tegemist pakiveo, päästetööde või kaugseirega. Liigume nüüd lennundusest edasi merenduse juurde. Millised on järgmise aasta plaanid selles valdkonnas? Järgmisel aastal on esmatähtis tõsta Eesti konkurentsivõimet ja tuua rohkem laevu Eesti lipu alla. Selleks töötame välja laevanduse paketi koos laevaregistri reformiga. Kaotame killustunud ja aeglase süsteemi ning koondame registri haldamise Transpordiametisse. See muudab registreerimise kiiremaks, selgemaks ja rahvusvahe- liselt arusaadavaks. E-riigina peame suutma pakkuda sama head teenust nagu näiteks Transpordiameti praegused sõidukite e-tee- nused. See kõik on mitmeaastane protsess. Liigume edasi ka viienda parvlaeva ehitusprotsessiga. Eestisse on esmakordselt tulemas elektrijõul liikuv parvlaev, mis tulevikus sõi- dab Virtsu ja Kuivastu vahet. Eesmärk on, et 2028. aasta suvel oleks laev liinil. See tähendab loomulikult ka kaldataristu suuri arendusi, et luua laadimisvõimalused. On selge, et tulevik kuulub puhtamale meretranspordile. Selleks töö- tame välja uut veeteetasude süsteemi. See soosib justnimelt kesk- konnasäästlikke laevu ja loob majanduslikud stiimulid rohetehno- loogiate kasutuselevõtuks – mida puhtam laev, seda väiksem tasu.
Järgmisel aastal on esmatähtis tõsta Eesti konkurentsivõimet ja tuua rohkem laevu Eesti lipu alla. Selleks töötame välja laevanduse paketi koos laevaregistri reformiga.
Kindlasti on meil Venemaa läheduse tõttu jätkuvalt päevakorras varilaevastikuga seotud riskid ja nende maandamine.
Käesoleval aastal on Transpordiamet väga jõudsalt tegelenud uue liiklusohutusprogrammiga (LOP). Mis sellest saab? No teeme ära. Minu arust on see protsess olnud väga mõistlik ning õppisime eelmise programmi puudustest. LOP-i visioon – jõuda 2050. aastaks liiklussurmadeta Eestini – on ju õige ja selge suund, kuhu poole liikuda. Üks oluline suund on liiklusohtlike kohtade ümberehitamine. Sellest on vähem räägitud, ent sellesse tegevusse suuname järgmistel aastatel rohkem raha: 2026. aastal ligi kuus miljonit eurot ja kolmel järgneval aastal umbes 8,5 miljonit eurot. See on pea üheksakordne tõus võrreldes tänavusega. Fookus on ka süstemaatilistel rikkujatel. Ühiskonnas on loodud mulje, justkui tahaksime kõiki jälgida või trahvida iga pisiasja eest, ent see ei ole plaanis. Tegelikult räägime umbes paarist tuhandest süsteemsest rikkujast, kes on väga ohtlikud ning kes tuleb ümber kasvatada või liiklusest eemaldada. Püüame seda teha nii, et häiriksime võimalikult vähe teisi liiklejaid. Palju on räägitud kiiruste vähendamisest. Siin ei ole plaanis lausa- liselt seda teha, vaid ainult ohtlikes kohtades – käänulistel ja kitsa- matel kõrvalteedel. Sõidan ise palju Lõuna-Eestis, kus enamjaolt on lubatud 90 km/h. Kohalikud inimesed teavad kurve ning arvestavad sellega kiiruse valikul, aga kui sinna satuvad uljaspead, kes annavad gaasi, võib lõpp olla traagiline. Ohutuse nimel oleme juba ka palju teinud. Väga head on näiteks muutuvteabega liiklusmärgid 2 + 2 teedel, kus suurim lubatud sõidu- kiirus on kuni 120 km/h. Oluline on leida tasakaal taristusse investeerimise ja iga liikleja enda vastutuse vahel. Võrreldes eelmisega ongi uues LOP-is suurem rõhk just liikluskultuuril. Turvaline liiklus on meie kõigi ühine asi. Kas on veel mõni asi, mida peate oluliseks, et liiklusohutus kasvaks? Oluline teema on kindlasti kergliikurid. Kui mõni aeg tagasi tähendas see Bolti tõukerattaid suuremates linnades, siis nüüd on olukord
9
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook