ÕHK
Väljavõte simulatsioonist, kus pinge on rakendatud väikesemõõdulistele traati- dele (väikesed täpid pildi keskel). Pinge rakendami- sel hakkavad ioonid liikuma ülevalpool asuvate kollekto- rite suunas, andes impulsi abil energia edasi neutraal-
Maapinna kontuuri põhjal toimiv navigatsioonialgoritmi simulatsioon.
setele õhuosakestele (pannes õhu liikuma).
Teadussuuna ühes uurimisrühmas on fookuseks nii lennukite kui ka multirootor-tüüpi helikopterite juhtimis- ja navigeerimisprobleemid. Teadustöö väljundina luuakse lahendusi, mis võimaldavad UAV-del ohutult ja täpselt tegutseda ka keerulistes keskkondades ilma raadioside- ja vahetu operaatorita. ELA ja Tartu Ülikooli teadlaste panus valdkonna uurimises seisneb hetkel algoritmiliste lahenduste ja katseprotokollide väljatöötamises. Seni avaldatud tulemused on valdavalt algoritmide valideerimise tasandil, mis viitab teadusliku väljundi varasele faasile. Peagi valmib akadeemia õppehoone kõrval droonidele mõeldud võrkangaar. Selle valmimine aitab liikuda simu- leeritud keskkonnast reaalsete eksperimentide läbiviimise faasi. Raadioside ja automatiseerimise uurimissuunas tegutseva teise uurimisrühma fookuses on drooniparvedel paiknevate seadmete abil registreeritud raadiosignaalide sünkroniseerimise ja suunadia- grammide formeerimise uurimine. Drooniparvedel põhinevate sen- sorvõrede abil on võimalik oluliselt suurendada raadiomonitooringu ja kiirgusallikate suunamääramise tegevusraadiust võrreldes maa- pealsete süsteemidega (antennidega). Eesmärkide saavutamiseks uuritakse koos Kaitseväe Akadeemiaga täiendavaid meetodeid drooniparvede kooshoidmiseks, stabiliseerimiseks ja droonide- vaheliste kauguste täppismõõtmiseks. Uurimisrühm keskendub siin erinevatele tehnoloogiatele nagu UWB, LIDAR ja visuaalne navigatsioon arvestades droonide konstruktsiooni eripärasid ja analüüsib erinevate RF suunamääramise ja sensorite sünkronisee- rimise algoritmide kvaliteedinäitajaid. Nende näitajate võimalikuks parendamiseks uuritakse võimalusi drooniparvede ruumilise eba- stabiilsuse matemaatiliseks kompenseerimiseks suunamääramise algoritmides. Õhusõidukite mootorite uurimissuund Õhusõidukite mootoritega tegeleva uurimissuuna fookuses on kõrgtemperatuuriliste materjalide ja erinevate mootorikütuste uuri- mine. Kõrgetel temperatuuridel ja suurtel voolukiirustel töötavate materjalide uurimine annab võimaluse suurendada erinevate sise- põlemismootorite termilist kasutegurit ja efektiivsust ning vähen- dada õhusõidukite kütusekulu. Erinevate mootorikütuste uurimine aga võimaldab luua kütuseid, mille kasutamine tekitab tavakütus- tega võrreldes vähem CO heitmeid. Mootorikütuste uurimisega 2 tegelev uurimisrühm tegutseb koostöös Eesti Maaülikooliga, et luua gaasiturbiinmootorites kasutatavatele kütustele (JET A1 ja JET
A1+SAF) sobivaid nanolisandeid, mille katalüütiline mõju muudaks kütuste reaktsioonikineetikat. Eesmärk ei ole mitte ainult optimee- rida reaktiivkütuse põlemist, vaid ka suurendada biokütuste osa- kaalu SAF lisanditega kütustes. Uuringud on eeskätt praktilised ja rakendusliku iseloomuga, toetudes laboratoorsetele katsetele ning mootori ja emissiooniparameetrite praktilistele mõõtmistele. Uuri- mise eesmärk on luua teaduslik alus säästvamate ja efektiivsemate lennukikütuste arendamiseks. Keldripoest brändibutiigiks Käivitatud teadustegevuse edasisel arendamisel ja uurimisvald- kondade laiendamisel on mitmeid süsteemseid väljakutseid. Jätka- tes seni valitud eksperimentaalsel suuna on suurimaks proovikiviks ressursimahukus ja piiratud rahastamine. Lennundusalased raken- dusuuringud nõuavad spetsiifilist aparatuuri, laboritingimusi ja tead- misi. Praegu puudub rakenduskõrgkoolide teadustegevuse pikaaja- lise rahastamise suhtes selgus. Teiseks suuremaks väljakutseks on publitseerimise toetusstruktuur. Väikese teadusasutusena ei ole ELA-l veel välja kujunenud mahukat teadustoimetuse ja rahvusvahe- lise koostöö infrastruktuuri. ELA teaduskommunikatsiooni ja publit- seerimistegevuse järgimine eeldab süsteemset tuge teadustöö pla- neerimisel, rahvusvaheliste partnerite kaasamisel ja väljaannete valikul, mis võimaldaks tõsta tööde nähtavust ja tsiteeritavust. ELA positsioon rakendusliku kõrghariduse ja teadusuuringute piiril eeldab tasakaalu: teadus peab olema metodoloogiliselt tugev, kuid samal ajal vahetult rakendatav tööstuses. Nende probleemide kõrval on ELA tugevuseks selge temaatiline foo- kus ning rahvusvahelised partnerlussuhted, mis avavad tee interdis- tsiplinaarse ja innovatsioonile suunatud teadustöö tugevdamisele. ELA on kujunemas väikeriigi kontekstis oluliseks lennunduse tea- dus- ja arenduskeskuseks. Töösolevate projektide temaatika ja rahvusvaheline haare on märkimisväärne. Kas võiks karta, et ELA liigub tagasi pelgalt piloodikooli staatusesse? Kas keegi hakkab taga igatsema möödunud aegade kitsaid valikuid? Viited viimastele teaduspublikatsioonidele: www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1270963825007229 www.mdpi.com/2504-446X/7/6/381 www.mdpi.com/2673-4591/90/1/89 ieeexplore.ieee.org/document/10993332 www.kvak.ee/files/2025/02/ST_24_veebifail.pdf dspace.emu.ee/items/d603857b-04b0-4dbf-a20a-ef1bc1fa959c
90
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook