LÕPUTÖÖ Eesti Lennuakadeemia lõputöö „Eestikeelne terminitöö lennuki erapiloodi loa Transpordiameti aerodünaamika aluste eksamiküsimuste põhjal ja muudatusettepanekud küsimuste eestikeelsele tõlkele“. Juhendaja Leho Roots , konsultant Ere Saar . Eestikeelset lennunduskeelt korrastades Lõputöö eesmärk oli korrastada eestikeelset lennundusterminoloogiat lennuki erapiloodi loa taotlejatele mõeldud Transpordiameti aerodünaamika aluste eksamiküsimuste raames, esitada eksamiküsimuste korrektne eestikeelne tõlge Transpordiametile ja luua ajakohastatud terminiregister.
Foto: Transpordiamet
ennunduses võib korrektne keelekasutus olla lausa eluliselt L oluline, seetõttu on tähtis, et eestikeelne lennunduskeel oleks normeeritud ja üheselt arusaadav. Sissejuhatus „Keeleteaduses on teada-tuntud tõde, et allkeelte [– – –] rohkus näi- 1 tab keele elujõudu“. See tähendab, et ka kõigest ühe erialakeele kadumine mõjutab negatiivselt kõiki teisi allkeeli ehk keelt tervikuna. Sirbi artiklis „Kui eriala saab sõna“ tõdetakse: „Mõningasele ebaüht- 2 lusele vaatamata on erialakeelt arendatud järjepidevalt“ . Eelnevaga võib nõustuda ka lennunduse kontekstis, kus on näiteks välja tööta- tud toimiv eestikeelne raadiosidefraseoloogia. Ka kitsamalt aerodünaamikat käsitlev erialakeel on varasemalt are- nenud jõudsalt – juba 1920. aastatel ilmus K. Abeli „Lennu põhi- mõtted“ ning järgnevate aastakümnete jooksul avaldati mitmeid aerodünaamikaalaseid teavikuid. Aktiivse üleriikliku terminitöö propageerimisega paralleelselt on paradoksaalselt aerodünaamika- 1 R. Hendrikson ja Ü. Sihver, „Kellele ja milleks omakeelne teadus- ja erialakeel?“ Pilguheit ettekandepäevale „Eestikeelse teaduse tulevik“, 2017. Allikas: . https://doi.org/10.15157/st.vi5.24016 2 R. Hendrikson, H. Mäekivi ja Ü. Sihver, „Kui eriala saab sõna,“ 8. mai 2020. Allikas: . https://www.sirp.ee/kui-eriala-saab-sona/
Arko Narits
Eesti Lennuakadeemia vilistlane
Foto: erakogu
alase erialakeele arendamises ja normeerimises tekkinud stagnat- sioon – viimane teavik, Jüri Liivamäe „Õpime lendama“, ilmus pea 30 aastat tagasi. Lõputöö eesmärgi täitmiseks püstitati kaks uurimisküsimust: 1. Mil määral erineb lennuki erapiloodi loa taotlemiseks vajaliku Transpordiameti aerodünaamika aluste teooriaeksami eestikeelne tõlge erialakirjandusest leitavast ning aktiivsest erialakeele kasu- tusest? 2. Millised sarnasused ja erinevused esinevad Eesti Keele Instituudi (EKI) mitmekeelse terminibaasi Esterm lennunduse ja õhutrans- pordi valdkonna terminivaras, erialakirjanduses ja terminitöö käigus koostatavas terminiregistris?
91
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook