ÕHK
Vastused küsimusele: „Kas Sinu jaoks on korrektse eestikeelse lennundusterminoloogia olemasolu oluline?“
Terminitöö EKI, kes alates 2019. aastast Eestis terminitööd korraldab, kirjeldab seda järgmiselt: „Terminitöö on mõistete ja nende tähiste süste- 3 maatilise kogumise, kirjeldamise, töötluse ja esitusega seotud töö“ . Järjepideva terminitöö vajalikkus tuleneb Eesti Vabariigi Põhisea- dusese preambulist, mis sedastab, et riik peab tagama keele säili- mise läbi aegade. Seetõttu on EKI loonud Eesti terminitöö tegevus- kava aastateks 2023–2025, kus on rõhutatud keele kestlikkuse nurgakivina võimalust seda kõikidel elualadel kasutada. Tegevus- kavas tuuakse välja, et terminitöö on peaasjalikult erialaspetsia- listide ülesanne. Eestikeelsete lennundusterminitega tegeleb alates 2008. aastast lennundusterminoloogia komisjon, kes oli 2013. aastaks läbi vaadanud ja kinnitanud üle 2000 eestikeelse lennundustermini. 2024. aastal uuendas Transpordiameti peadirektor lennundus- terminoloogia komisjoni koosseisu, küll aga pole uus komisjon veel tegutsema hakanud. Eelmine lennundusterminoloogia komisjon käis mõningaste vahedega koos 2017. aastast kuni 2022. aastani. Olgugi, et avalikke allikaid komisjoni töö kohta aastatest 2013–2016 ei leia, kinnitab EKI tänapäeva eesti keele osakonna juhataja Sirli Zupping , et EKI käsutuses on komisjoni materjale ka sellest aja- vahemikust. Lõputöö raames aerodünaamika aluste eksamiküsimuste põhjal läbi viidud terminitöö jagunes kolmeks etapiks. Esimeses etapis läheneti terminitööle erialakirjandusest lähtudes, st termineid kogu- des, kirjeldades ja võrreldes. EKI terminitöö veebilehelgi on öeldud, et terminiallikateta on terminitööga võimatu tegeleda ning termini 3 kontekst peaks pärinema autentsest originaalkeelsest allikast. Käesolevas etapis kasutati järgmisi teavikuid: K. Abeli „Lennu põhimõtted“ (192?), H. Habeli „Purilend“ (1936), J. Ivandi „Aero- mehaanika. I, Staatiline õhkkond“ (1937), Ü. Keeduse „Purilend“ (1962), V. Posti „Lennukid ja raketid“ (1964), S. Kisseljovi (tõlkinud Ü. Keedus) „Rakett õhuookeanis“ (1978) ja J. Liivamäe „Õpime lendama“ (1996). Lisaks oli abi EKI mitmekeelsest terminibaasist Esterm, EKI riigikaitseterminite andmebaasist Militerm, Euroopa Liidu terminihaldussüsteemist IATE, samuti R. Järve ja A. Virvese lennundusettevõtte sõnastikest ning Eesti Lennuakadeemia (ELA) aerodünaamika õppejõu Jaan Susi koostatud põhjalikest eestikeel- setest materjalidest ainetes aerodünaamika (2020) ning lennundus- füüsika (2020). Terminitöö teises etapis viidi läbi veebiküsimustik, mis oli mõeldud täitmiseks eesti keelt kõnelevatele pilootidele ja piloodiõpilastele. Selle sisuks oli ühelt poolt eesti keeles mitmeti määratletud või suisa määratlemata mõistetele enimkasutatud ning keelekasutaja jaoks sobivaimate vastete leidmine, teisalt aga aktiivses kasutuses oleva lennundusalase erialakeele kaardistamine. Koostöö olulisust eriala- spetsialistide ja tõlkijate vahel rõhutab ka Eesti terminitöö tegevus-
15 EI
22%
78%
52 JAH
4 kava aastateks 2023–2025. Küsimustik koosnes kahest osast, millest esimeses paluti vastata viiele üldküsimusele. Teine osa koos- nes aga kahekümnest terminiküsimusest, kus vastajatele esitati ingliskeelne termin ning selle võimalikud eestikeelsed vasted, lisaks etteantud variantidele oli vastajatel igale terminile võimalus välja pakkuda ka enda tõlge. Küsimustikule vastati kolme nädala jooksul kokku 67 korda. Kui jätta välja viis küsimustikule vastanud piloodi- loata piloodiõpilast ning kolm vastanut, kes on küll lennunduseks- perdid, aga mitte piloodid, siis vastas küsimustikule 12,5% Eesti pilootidest. Küsimustiku esimeses osas uuriti vastanutelt muuhulgas hinnangut eestikeelse lennundusterminoloogia olulisuse kohta. Vastanutest koguni 52 ehk 78% arvas, et eestikeelse terminoloogia olemasolu on neile oluline ning vastanutest vaid 15 ehk 22% seda oluliseks ei pida- nud. Samuti oli võimalik antud vastust kommenteerida – seda või- malust kasutas vastanutest 17 ehk 25%. Kommentaarid jagunesid võrdselt kas eestikeelse terminoloogia olulisust rõhutavateks (näi- teks „ingliskeelsete väljendite kasutamine eestikeelses suhtluses pole sundseis, vaid keeleline laiskus“ või „eesti keele säilimist tagab erialane sõnavara“) või selle ebavajalikkust põhjendavateks (näiteks „lennunduse keel on inglise keel ja kõik manuaalid on inglise keeles, piloodid on inglise keeles pädevad“ või „lennunduse keel võiks olla inglise keel [– – –], et vältida topelt terminoloogiat“), ükskõiksust selle küsimuse suhtes ühestki kommentaarist ei ilmnenud. Küsi- mustiku teises osas soovitati enim hääli saanud termin eesti keeles kasutusele võtta 80% juhtudel, 20% puhul pakuti lõpliku vastena välja alternatiivne variant. Sellisteks terminiteks olid näiteks „ washout“ ehk „negatiivne vääne“ (mitte pakutud „aerodünaamiline vääne“), „ram pressure“ ehk „kogurõhk“ (mitte „pärssrõhk“) jt. Terminitöö viimases etapis küsiti eksperthinnangut füüsikadoktorilt ja Eesti Lennuakadeemia (ELA) pikaaegselt aerodünaamika lektorilt Jaan Susilt , kes on Eesti pädevamaid aerodünaamika eksperte. Tartu Ülikooli keelenõunik Helika Mäekivi on öelnud, et tulemusliku 5 terminitöö eelduseks on koostöö erialaeksperdiga. Ekspert tegi
3 Eesti Keele Instituut, „Terminitöö“. Allikas: . https://eki.ee/keeleinfo/terminitoo/ 4 Eesti Keele Instituut; Haridus- ja Teadusministeerium, „Eesti terminitöö tegevuskava aastateks 2023–2025“. 5 Eesti Keele Instituut; Haridus- ja Teadusministeerium, „Eesti terminitöö tegevuskava aastateks 2023–2025“.
92
TEEJUHT / NR 16
Powered by FlippingBook