ÕHK
Piloot seisab silmitsi pidevalt muutuvate olukordadega.
Hädaolukordade harjutamine on piloodi oskuste parendamisel vajalik, kuid see peab toimuma õigeid tehnikaid kasutades ja riske maandades.
Kontrollisime 23 lennuvälja ja 20 õhusõidukit
Marginaalne visuaalne lennuilm Tee kindlaks kõik võimalikud maandumiskohad marsruudil. Mõtle läbi võimalik marsruudimuutus ja varusihtpunkt. Valmista ette kõik vajalikud navigatsioonikaardid ja kontrolli marsruudil ning varumarsruudil olevaid takistusi. Valmista ette elektroonilised navigatsiooni abivahendid ja kontrolli navigatsiooniseadmete toimimist. Instrumentaallennureeglite kohane pädevus ja värskendus- koolitus on siinkohal suureks abiks. Planeeri võimalik üle- minek IFR-lennule ja vaata üle saadaolevatele lennujaama- dele lähenemise protseduurid. Seadista enne õhkutõusmist kõik side- ja navigeerimissage- dused. Tuvasta olulised navigeerimist hõlbustavad ja lihtsalt tuvas- tatavad tehnilised valgusallikad (linnad, alevid, tiheda liiklu- sega maanteed ja takistuse valgustused). Parema öise nägemise tagamiseks kaalu salongitulede ja elektroonikaseadmete taustvalguse vähendamist (kontrolli enne lendu nende toimivust). Piirkond, mida pole varem õhust nähtud Valmista ette kõik vajalikud navigatsioonikaardid ja kontrolli marsruudil olevaid takistusi. Tee selgeks asjakohased visuaalsed maamärgid, mis aita- vad piirkonnas paremini orienteeruda ja kaugusi hinnata. Valmista ette kõik saadaolevad elektroonilised ja raadio- navigatsiooni abivahendid. Pimedas lendamine Kolm väga olulist punkti, mida meeles pidada Muudatusi tuleb vajadusel teha ka lennu ajal. Lennu võid alati tühistada. Hinda oma oskusi adekvaatselt ja ära pane ennast tahtlikult olukorda, milles sa end kindlalt ei tunne.
Suvel toimusid Transpordiameti inspektorite järelevalvekülastused lennujaamadesse ja käitamiskohtadesse.
Kui piloot otsustab startida, seisab ta silmitsi pidevalt muutuvate olu- kordadega, millest mõned on tuntud ja hõlpsasti lahendatavad, teised või- vad aga olla väljakutseid pakkuvad ja uued. Võime isegi sattuda häda- olukorda. Mida rohkem oleme valmis, seda paremini saame igas olu- korras hakkama. See tagab meie enda ja meie peale lootvate inimeste tur- valisuse – nii õhusõidukis kui ka maa peal. Mõned näited ohtudest, mida saab hea lennueelse riskianalüüsiga paremini juhtida Võimalik, et saad piiripealsete visuaalilma tingimustega hästi hakkama, kuna oled sellistes tingimustes korduvalt lennanud. Võib-olla oled isegi mõnikord videvikus lennanud. Võib-olla tunned mõnd piirkonda hästi, kuna oled seal eelnevalt lennanud. Ükshaaval võttes tuled kõigi nende olukordadega hõlpsalt toime. Kuid kas teed selliseid otsuseid kindluse ja turvatundega või lihtsalt olukorraga leppides ja parimat lootes? Mis juhtub, kui seisad korraga silmitsi mitme probleemiga? Kui väikesed lihtsasti hallatavad olukorrad juhtuvad kattuma, siis jõuad oodatust palju suurema probleemini, mis võib muutuda ohtlikuks. Lennueelne riski- hindamine on moodus, kuidas neid koostoimeid teadvustada ja näitlikus- tada, kuidas lihtne lend võib kiiresti muutuda väga riskantseks. Võtame näitena ülaltoodud olukorra, kui visuaallend tundmatus piirkon- nas venib ja jääd pimeda peale ning ilmaolud hakkavad halvenema. Järg- nevalt mõningad leevendusmeetmed, mida võiks rakendada lennueelse riskihindamise käigus, et vähendada riski tekkinud olukorras.
102
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook