sarnaselt linnades kiirusepiirangu seadmisega tekitada meres tsoo- nid, kus laev peab kiiruse muutmise abil müra vähendama. Teadmi- sed selleks on olemas, sest näiteks allveelaevad peavad olema või- melised liikuma võimalikult vaikselt. Täiendavad veealused müraallikad³: sonarid (vee all helilaine impulsse tekitav seade vahemaade mõõtmiseks ja ümbruse kaardistamiseks); akustilised peletusseadmed (nt kalafarmidest muude loomade eemale hoidmiseks); jäämurdjad; avamere puurimistööd; merepõhja süvendamine; veealuste tunnelite ehitamine; tuulegeneraatorid; erineva veetasemega veekogusid ühendavate kanalilukkude töö; rannikuäärsed jõujaamad; kaldaäärsed ehitised (sadam, sild, kai). Müraallikad Eesti vetes ja igaühe panus müra vähendamisel Soome lahes on tihe laevaliiklus ja lahte plaanitakse rajada suuri tuuleparke. Võimalik, et lisandub ka Väikese väina tunneli ehitus, mille käigus toimuvad veealused plahvatused. Samuti lõhatakse meremiine. Need on praegused ja tulevased müraallikad. Oma igapäevaste valikutega saame müra tekkimist mõjutada. Näi- teks avastasin, et tuntud kaubandusketis müüakse päikesepatarei- dega loomapeletit. Kuigi seade töötab loodussäästlikult, tekitab see loomade peletamiseks kõrgsageduslikku heli, mis võib lisaks mutti- de ja vesirottide eemale hoidmisele peletada ka linde ja nahkhiiri ning seega ohustada kohalikku ökosüsteemi. Seega tekib õigusta- tud küsimus, kas tõesti muid variante pole?
eelausele mürale pöörati tähelepanu juba 1975. aastal, kui V maailma üks vanimaid teadusorganisatsioone ICES ( Inter- national Council for the Exploration of the Sea , loodud 1902. aastal ja kuhu kuulub ka Eesti), uuris müra ja vibratsiooni mõju kalapüügile ning leidis, et tursk ja heeringas on teatud helisage- ¹ dustele teistest kalaliikidest tundlikumad. Viimase aja uuringud rõhutavad, et müra mõjutab kõige rohkem imetajaid, näiteks Eesti vetes hüljest. Laevade merereostusega tegeleb Rahvusvaheline Mereorganisat- sioon (ingl International Maritime Organization, IMO), kes on haka- nud rohkem tähelepanu pöörama ka laevadelt pärineva müra vähen- damisele. Välja on antud müra vähendamise juhend (MEPC.1/Circ. 906) . Tegemist on soovitusliku juhendiga, mida on võimalik raken- ² dada nii uutele kui ka olemasolevatele laevadele ning mida võiksid kasutada laevaehitajad, laevaomanikud ja -operaatorid. Praegu toi- mub mitmeid teadusprojekte (Piaguo, Saturn), kus tehakse mõõt- misi ja analüüse (näiteks paigaldatakse laevateede juurde andmete kogumiseks mõõtmispoisid), et juhendit täiendada.
Meres asuvad müramõõtmise poid ja nende reaalajas infovahetus laevadega.
Põhilised müraallikad laevadel: sõukruvid; kere kuju; masinad; laeva töörežiim.
Laevade peamine müraallikas on sõukruvide kavitatsioon, mida põhjustab sõukruvi labadel vee liikumisest tekkiv rõhu muutus, mis paneb vee mullitama ja mullide lõhkemisel tekib müra ja vibratsioon. Lahendusena üritatakse mudelarvutuste põhjal luua parema disai- niga sõukruvisid. Vibratsiooni isoleerimiseks kasutatakse laeva masinatel ka elast- seid kinnitusi ja dünaamilist balansseerimist. Levinud müra vähen- damise abinõud on konstruktsiooni summutamine, akustika neela- mine ja eraldamine, laevakere täiendamine, parem teekonna planee- rimine, laevakere ja propelleri puhastamine ja katmine. Variant on ka
Allikas: PIAQUA projekt
Foto: Adobe Stock
¹ Research vessel standards: underwater radiated noise, R.B. Mitson, 2002. ² Revised guidelines for the reduction of underwater radiated noise from shipping to address adverse impacts on marine life. ³ Sources of Athropogenic Sound in the Marine Environment, John Hildebrand, 2004.
23
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook