Foto: Transpordiamet
Väljavõte atlases kujutatud Tallinna lahe navigatsioonikaardist mõõtkavas 1:50 000. Kaart on küllaltki teaberohke, kuid see on ohutuks navigeerimiseks hädavajalik.
kantakse näit 15. Kui veekogu sügavus jääb vahemikku 21–30 6 meetrit, ümardatakse arv lähima madalama poole meetrini. Ehk siis sügavuse 20,9 meetrit puhul 20 . Suuremate sügavuste korral ümar- 5 datakse mõõtmistulemus lähima madalama meetrini: kui sügavus on 51,8 meetrit, siis sügavusnäit kaardil on 51. Siinjuures näitavad sügavusarvud kaardil alati antud piirkonna kõige väiksemat süga- vust, kuna see on navigatsiooni seisukohalt määrava tähtsusega. Seda asjaolu tuleb arvestada ka siis, kui merekaarte kasutatakse mõnel muul eesmärgil, näiteks soovitakse määrata merepõhja reljeefi, joonistada profiile või arvutada vee- ja vooluhulki.¹ Kohanimed ja russismide kaotamine Koos teatmeteoste osakonnaga võeti 1994. a käsile ka russismide kaotamine Eesti merekaartidelt. Meie rannikumere on madalaid nimetatud ümber Vene meresõitjate ja laevade nimedega. See toimus põhiliselt möödunud sajandil, huvitumata kohalike nimede olemasolust meie rannarahva keelepruugis, nagu tegid hollandlased Paapuas. Need võõrapärased nimed on kahjuks kinnistunud enne 1940. aastat trükitud merekaartidel. Rahva mälust pole neid kerge välja kaevata.² Veeteede Amet esitas ajakirjanduse kaudu üleskutse meie rannikumere madalatele eestikeelsete nimede otsimiseks. Saadi palju ettepanekuid ja soovitusi meie rannakaluritelt ja mere-
Laevadele osutatavad teenused ja abi hõlmab aga muu hulgas lootsimisvõimalusi, rannavalve- ja päästejaamade asukohti. Loomulikult on kogu teave kaardil kujutatud tingmärkidega. Väga olulised on kaardil veekogu sügavusarvud Eriti vajalikud on need madala mere puhul ning oludes, kus laeva süvis ja mere sügavus on samas suurusjärgus. Kaardil esitatud sügavusnäidud ja samasügavusjoonte kulg põhineb hüdrograafi- listel mõõdistustöödel. Selle täpsus oleneb omakorda mõõdistus- klassist: kas on tegemist kõrgema, esimese, teise või kolmanda klassiga. Ka siin ei tohi mõõdistusviga olla liiga suur: olenevalt klassist ja sügavusest võib see jääda vahemikku 0,25–2,5 meetrit. Kui varasemal ajal koostatud Eesti suuremõõtkavalistele navigat- sioonikaartidele (alates 1:50 000) mõõdistusklassi peale ei märgi- tud, siis alates 2004. aastast ilmunud kaartidel on see olemas. Nii saab ohtlike sügavuste puhul täpsemalt määrata mõõdistustäpsu- sest tulenevaid võimalikke kõrvalekaldeid tegelikust sügavusest. Kaardile kantud sügavusarvud ümardatakse kuni kahekümne meet- ri sügavuse veekogu puhul lähima madalama detsimeetrini. Näi- teks: kui mere sügavuseks on mõõdetud 15,68 meetrit, siis kaardile
¹ Algsetest skeemidest nüüdisaegsete navigatsioonikaartideni. Vaido Kraav ja Tõnis Siilanarusk. Eesti Loodus 2005, nr 1. ² Merekaartide koostamisest Eestis pärast 1991. aastast. Toomas Kivimägi. Eesti Laevanduse Aastaraamat 1997.
25
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook