MAA
Mis on üldse ITS? Mis peitub selle kolmetähelise lühendi taga? TS tähendab intelligentseid transpordisüsteeme. Need suuren- I davad transpordi- ja logistikasüsteemide efektiivsust, turvali- sust ning kestlikkust tänapäevase info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogia kasutuselevõtu abil. Minu tähelepanu all on eelkõige maanteetranspordi ITS-teenused. Mis on C-ITS? Kas neil on midagi ühist? C-ITS ehk kooperatiivsed intelligentsed transpordisüsteemid kasu- tavad traadita lähiväljaside tehnoloogiat, mis võimaldab sõidukitel omavahel ning neid ümbritseva taristuga reaalajas sidet pidada. Aga mis on siis ITS Estonia? ITS Estonia on Eesti IKT-klastri koordineeritav transpordi innovat- siooni koostöövõrgustik, mis koondab osalejaid nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist. Miks ja kellele ITS vajalik on? ITS-lahendused on vajalikud, et seirata transporditaristu olukorda ning teha tarku ja kiireid andmetele tuginevaid otsuseid, mis aitavad saavutada ajavõitu, keskkonna vähemat saastamist ja suurendavad transpordisüsteemis osalejate ohutust. ITS-sihtrühm on laias laas- tus kõik liikluses osalejad ja taristu haldajad. Mis on Transpordiameti roll selles? Transpordiamet korraldab riigiteede ITS-teenuseid, mida kasuta- takse liikluse korraldamiseks, sealhulgas liiklusinfo kogumiseks ja vahendamiseks. Kõike Transpordiamet ise ei tee, näiteks C-ITS võr- kude rajamise ja kommunikatsiooniteenuse võtab üle 5G-operaator. Transpordiamet keskendub teenuste sisule.
Foto: Transpordiamet
INTERVJUU Kristjan Duubas Transpordiameti intelligentsete transpordisüsteemide arendusjuht
Kiirus pole enam väärtus omaette, vaid oluline on keskkonnamõju ja turvaline kohale jõudmine.
Kas ITS loob eeldused isejuhtivate autode tulekuks? Mõnes mõttes jah ja mõnes mõttes ei, oleneb vaatenurgast. Ise- juhtiva auto tulek on venima jäänud ja ei liigu sellises tempos kui 5–10 aastat tagasi valjuhäälselt ennustati, pigem näeme 2024. aas- tal paigalseisu. Probleemide hulk laialdase kasutuselevõtu võimal- damiseks on veel liiga suur ning kasutajate ja investorite usaldust pole piisavalt kiiresti võidetud. Küll on antud tubli panus n-ö piiratud iseauto funktsionaalsustele ehk sõiduabi kasutuselevõtule. Iseauto peab ise hakkama saama. Miks Eestis ei ole täisautomaatseid veokite kaalupunkte? Sellised punktid kasutavad teekatte sisse paigaldatud sensoreid, mis vastavalt veoki rehvi survele teisendavad surve massiks iga telje kohta. Sellele infole on kavas anda ligipääs ka politseile. Täisautomaatseid n-ö massi trahvivaid mõõtesüsteeme on väga vähestes riikides ja need on ülikallid, Eestis ei tasu need ära, kuna neist saab alati ringiga mööda sõita. Eestisse sobivad valikulised valideerivad püsikaalu punktid, e-veoselehed, digijälje kontroll ja uutes veokites õhkvedrustuse pardakaalu jälgimine.
Et aga olla kursis uue tehnoloogia võimalustega, piloteerib Trans- pordiamet C-ITS võimalusi Tallinna ringteel.
Meil on praegu palju tarku lahendusi. Tarktee, Tark maja jne. Mis eristab tarka lahendust mitte-targast lahendusest? Kuigi küsimus on ennekõike semantikas, on sel ka sisuline mõõde. Siis on teetaristule, hoonele või sõidukile lisatud IKT-komponente, mis muudavad selle kasutamise paremaks, säästlikumaks ja ohu- tumaks. IKT-lahendusteta ei ole tee, hoone või sõiduk n-ö tark ega suuda ümbritsevat keskkonda ja selle muutusi jälgida. Ümbritseva kesk- konna seirevõime, andmeanalüüs ja kasutajate otsustustugi ongi see, mis eraldab tarka lahendust passiivsest ehk n-ö mittetargast lahendusest. Mis on ITS puhul kasutatavad uuenduslikud lahendused? Väga perspektiivikas on keskmise kiiruse kontroll ja muu automaat- ne järelevalve näiteks teekasutustasu ning muude rikkumiste puhul, samuti raudteeülesõitude kontroll. Teehoolde korraldust saab kindlasti paremaks muuta, samuti on suur väljakutse loomaõnne- tuste ärahoidmine.
Liikumisega seotud teave peab olema hõlpsalt kättesaadav. Kuidas toimub praegu Eestis liiklejatele nende vajadustele
56
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook