Arnold Susi ekskavaator roomiktraktoril DT-54 Saaremaa teedevalitsuses.
Foto: Autotransport ja Maanteed 1958, nr 1, lk 40
Lahtise tsükliga kruusapurustusagregaadi katsetamine, 1958.
sioonid juhiti purustisse, aga väiksemad transportöörile. Läbi- sõelutud ja purustatud kruus juhiti transportööri abil veoauto kasti. Pärast katseeksemplari edukat testimist korraldati teedemajandite remonditöökodades nende agregaatide tootmine. Elu läheb paremaks, elu läheb lõbusamaks! 1960. aasta lõpul mindi näiteks Rakvere teedevalitsuses üle seitsmetunnisele tööpäevale, mis muutus võimalikuks tänu mehha- niseerimisele. Suurimaks käsitsitööks oli seni olnud kruusa laadi- mine (sageli naistööjõuga). Nüüd tehti seda ekskavaatoritega. Tee- del profileeriti augud nüüd teehöövlitega, ka kruusa laotamine toi- mus juba masinatega. Kuigi 1960. aastatel toimus teedevalitsuste märgatav mehhaniseerituse tõus võrreldes varasema kümnendiga, oli nüüd häda selles, et ka uued masinad tuli teedevalitsustes oma tööjõu abil esmalt töökorda seada. Nii tulid tehastest teedevalit- sustesse uued masinad sellises seisukorras, et neid tuli enne tööle saamist mitu kuud „järele aidata.” Seda nimetati tollases keelepruu- gis „uue tehnika juurutamiseks”. Vabrikumehhanismi töösse juuru- tamise eest maksti isegi uue tehnika juurutamise preemiaid. Mehhanismide ja masinate täiustamine ei lõppenud päevapealt, koos nõukogude võimu kuulsusetu lõpuga ning kohe ei saabunud uus ja ilus elu. Nõukogude tehnikat putitati, täiendati ja kombineeriti lääne tehnikaga teedevalitsustes ka keerulistel 1990. aastatel ja veel uue sajandi hakulgi.
Artikkel ajalehes Rahva Hääl, 27. august 1955 – valgustab Jõgeva teedevalitsuse ratsionaliseerijate tegemisi. Jõgeva teedevalitsuse ratsionaliseerijad 1955. aastal valminud kivipurustaja mudeliga (vasakult): peainsener Karl Rudi, lukksepp Elmar Raimets, treial Manivald Korts-Lindus, teedevalitsuse ülem Aleksander Hatšenko ja vaneminsener Arnold Kotsar.
85
TEEJUHT / NR 9
Powered by FlippingBook