MAA
järgi, kus arvesse lähevad sarnaste pikkuste ja ohutasemetega teelõigud. Võrdlused tehakse reflektoritega varustatud ja ilma ref- lektoriteta teelõikudel toimunud kokkupõrgete põhjal. Mida suure- mad on kahe lõigu erinevused, seda enam saab selgeks reflektori mõjusus. Vaatleme uuringuandmete kogumist esimesel, s.o 2021. aastal Reflektoritega maanteelõikudel on pimedal ajal toimunud kokku üheksa õnnetust, neist kolm põtradega, neli metskitsedega ja üks metsseaga. Vaadeldaval kontrollalal, mis koondab endas vaid võrdluslõigud, on metskitsedega toimunud 20 ja põtradega neli kokkupõrget. Juhtu- meid seega kokku 24. Võrdluslõigud on alad, mis on varasemate aastate kogemuste põh- jal sama ohtlikud kui reflektoritega varustatud maanteelõigud. Nad on sama pikad ja neid ümbritseb sarnane looduslik foon (metsad, põllud jne). Reflektoritega varustatud maanteelõikudel täheldame pisut enam kui 2,5 korda vähem õnnetusi kui reflektoriteta lõikudel. Arvestama peab sedagi, et mõlematel lõikudel kogutud arvud kajastavad ööpäevas toimunud kokkupõrkeid. Teame aga, et reflektorid kaitsevad maanteedel liiklejaid vaid hämaras ja öösel, kui tulede valgus peab metsloomale mõjuma (liikumise peatama). Kogutud teave ei ole aga täpselt kirjeldatud, mistõttu otsustasime, et ei hakka eristama öist ja päevast aega, kuigi see annaks selgema ülevaate. Tulemustest kujunenud esimese aasta pilt kallutab reflektorite oluli- sema mõju metskitsedele ja vähemas osas põtradele. Ilves on siin pigem erand. Metssigade arvukus on pärast Aafrika seakatku- laineid tervikuna madal, kuid käesoleval aastal on märgata arvukuse ja ka õnnetuste korrelatsioonis kasvu. Kogu projekt, mida on 2021. aasta algusest alates aktiivselt toeta- nud ka If Kindlustus, oli kevadeks mandril kestnud juba poolteist aastat.
Eesti maanteedel hukkub iga päev umbkaudu 14 metskitse ja 0,5 põtra, lisaks umbes kolm mets- siga nädalas. Teisi uluki- liike pigem harva ja vaid teatud piirkonnas.
Reflektorid vallutavad Hiiumaa 2022. aasta maikuus
25. mai kaunil kevadhommikul alustati Hiiumaal ulukeid maan- teedelt eemale peletavate reflektorite paigaldamisega. Reflektorite rahastus saadi projektist „Kogukond turvalisemaks“. Saar on metsa- ja ulukirohke, kokkupõrkeid loomadega on palju. Iga välditud õnnetus on oluline, nii tuleb taas tõdeda, et helkur on oda- vaim elukindlustus nii inimesele, metsloomale kui ka varale. Kokku märgistati omavalitsuse programmi toetusega üle üheksa kilomeetri saare teedest, lisaks paigaldati „Ulukid teel“ projekti abil helkurid veel 1,8 kilomeetrile. Teelõigud valisid välja kohalikud jahimehed, sest kes teab neist paremini kõige ohtlikumaid loomade ülekäigukohti. Nii panustasid Hiiumaa omavalitsus ja kohalikud jahimehed öise liikluse turvalisusesse, kattes kuus ohtlikku maan- teelõiku ulukitõkke reflektoritega. Kuue maanteelõigu keskmine pikkus on 1800 m, millele paigaldati kokku 430 sinakalt helkivat poolkaar-reflektorit. . kaardilt Kaardil märgitud lõigud: punased = reflektoritega kaetud lõigud; kollased = võrdluslõigud, reflektorite alaga kõrvutamiseks. Ääristatud lõigud Eestis leiab
TABEL 2. REFLEKTORITEGA VARUSTATUD TEELÕIKUDE JAOTUS EESTI MAAKONDADES
Lõikude arv
Reflektorite hulk
Reflektoriga lõike m 3390 10 800 2100 12 550 1820 488
Piirkond
2 6 1 11 2 1 13 2 2 6 46
136 432 84 502
Läänemaa Hiiumaa Raplamaa Pärnumaa Viljandimaa Põlvamaa Tartumaa
73 20
5455 5400 2000 7800 51,8 km
218 216 80 312 2073
Jõgevamaa Ida-Virumaa Lääne-Virumaa Maakonnad kokku
Metsloomad satuvad tihtipeale ka teele ning halvimal juhul võib toimuda sõiduki ja looma kokkupõrge. Millega peaks iga liikleja teel olles arvestama? Kuidas metslooma märgates käituda?
100
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook