TABEL 1. ULUKIÕNNETUSED EESTIS, TELEFONIDELE 1313 JA 1247 TEATATUD JUHTUMID
Illustratsioonid: www.beilharz.eu
2017 319 2916 173
2021 224 5000 151
2020 201 4300 161 26 8 14 5
2018 407 4408 134
2019 246 4884 116 10
PÕDER METSKITS METSSIGA HIRV
9 2 2 -
25 21
10 11 10 -
ILVES KARU HUNT
6 8 6
9 5
Allikas: Urmas Salmu, Häirekeskuse andmebaaside põhjal.
Helesinine metsloomade hoiatushelkur.
harva ja vaid teatud piirkonnas. Näiteks hirvede suurimad asur- konnad on Saare- ja Hiiumaal. Metskitsede korjuseid näeme nii tee- pervedel, kraavides kui ka teedega piirnevatel põldudel ja metsaalustes. Kergemat sorti „kõps“ on metskitsele 95% juhtudest fataalse olukorra algus, nende närvisüsteem on suurulukite võrdluses nõrgim. Kui loom ei jää kohe teele maha, siis näiteks pea kokkupuude auto küljepeegliga võib meile tunduda puutena, loomale on see aga nagu löök haamriga pähe. Loom liigub teest eemale rohkem inertsist, kuid kui šokk jõuab ajuni ja edasi omakorda lihastesse, seiskub süda ja kui jalad enam ei kanna, siis vajub loom kohta, kuhu jalad ta veel viisid. Õnneks jääb paljudele teadmine, et loom läks ära – temaga ei juhtunud midagi. Katsetame ulukite peletamiseks valgustõkke reflektoreid Projektijuhina on mul teatud mõttes au olla reflektorite projekti maaletooja ja käivitaja. Lahenduste otsimine ei olnud kaugeltki lihtne, seda enam, et sedalaadi tootest ei olnud ettekujutustki! Abiks olid tänapäevased vahendid ja kõikvõimas internet. Nii jõudis artikli autor ka valgus- tõkke reflektoriteni. Mida enam sai materjali süveneda, seda enam kasvas huvi. Eeltöö ja huviliste ringi kaardistamine algas 2018. aastal. Pea aasta täiendavat eeltööd ja uurimisi, siis ettekanne Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatuse koosolekul ja esimesed huvilised-partnerid olidki leitud. Pärnumaalt EJSi juhatuse liige Jaanus Põldmaa ja Viljandi- maalt tuntud põdrauurija Priit Vahtramäe. Nende toeta ei oleks kara- Reflektor mõjub ulukitele nagu valgusfoor – kui on valgus, edasi ei astu, valgus kustub – ületab loom tee ja jätkab oma liikumist.
Metsloomade hoiatushelkur, optimeeritud vaatenurk suunaga tänavale, mitte auto taha.
van liikuma hakanud. Otsides teisigi huvilisi ja toetavaid partnereid, jõudsime koos If Kindlustuseni, kes tagas finantstoe statistika kogu- miseks ja edasiste uuringute tegemiseks. Mida EJS ja If Kindlustus ette võtsid? Esmalt, et üldse midagi katsetama hakata, võtsime jahimeestena ühendust toonase Maanteeameti esindajatega, kus keskkonna- spetsialist Villu Lüki abiga sai kokku suurem koosolek ja reflektorite esitlus. Nii saime ka Maanteeameti kooskõlastuse ja nõusoleku kasutada valgustõkke reflektorite paigaldamiseks maanteede piirdeposte. Statistika kogumiseks ja uuringu kestvuseks planeeri- sime kokku kolm aastat. Katsetama asusime aga „Beilharz GmbH & Co. KG, Road Equipment Systems“ arendatud ja toodetud reflektoreid. Toote eripära seisneb prismas, mis suunab pärisuunas liikuva auto esitulede valgusvihu maanteelt kuni 10 m kaugusele metsa poole ja sealt edasi pöörates valgust kuni järgmise, eesoleva reflektorini. Nii moodustub valgu- sest ulukile omamoodi tõke, mille kiirtesse ta parema meelega ei astu või siis niimoodi peaks katsealune reflektor toimima. Sisuliselt valgusfoor – kui on valgus, edasi ei astu, valgus kustub – ületab loom tee ja jätkab liikumist. Sama firma tooteid on paigaldatud enam kui 16 Euroopa riigi maanteedele, kusjuures nii eraalgatuslikus korras (mh ka jahi- meeste eestvedamisel) kui ka riigi finantseerimisel.
Eestis pakkus uuringu metoodika välja Eesti Maaülikooli dotsent Tiit Randveer. Teelõigud on valitud kohalike jahiseltside ettepanekute
99
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook