Pildil oleval liiklus- märgi sarnasel märgil on ka QR-kood, mida skaneerides on võimalik nuti- seadmesse tõmmata ka käitumisjuhend.
Kose-Võõbu neljarajalisel teelõigul hoiatab liiklejaid metsloomade eest Eestis esimene suurulukite tuvastussüsteem. Vilkuvad hoiatusmärgid enne teeületuskohti viitavad, et uluki tuvastussüsteem on tuvastanud liikumise teeäärsel alal ning akti- veerinud häire. Häire korral tuleb olla eriti tähele- panelik, alandada oluliselt sõidukiirust, lülitada looma märgates sisse ohutuled ning olla valmis peatuma. Vaata liikluskaamera videost, kuidas loomade teeületuse eest hoiatav süsteem aktivee- rub ja karu sõiduteed ületab. Pikemalt saab süstee- mi kohta lugeda siit. Kuidas käituda pärast kokkupõrget metsloomaga? Projektitoimkond ja looduseuurijad on koostanud kolmeetapilise, kuid lihtsa otsustamise ja õigesti käitumise juhendi. Teabe kogumi- sel ja koondamisel on oma hindamatu sisendi andnud valdkonna spetsialistid Val Rajasaar, Jüri Tõnisson ja Lauri Klein, lisaks projek- tijuht Urmas Salmu. Esimesena avanevaks paigutasime juhise: Kuidas käituda, kui õnnetus on juba juhtunud? Kui märkate looma teel või teepervel, võtke kiirus maha ja lülita- ge sisse ohutuled. Oodake, kas esimesele loomale ei järgne ehk teine, kolmas jne. Ärge üritage mööduda loomast eest või tagant, sest loom käitub ettearvamatult. Mitte mingil juhul ärge üritage looma teelt või teepervelt eemale peletada signaaliga. Loom võib ehmuda ja pöördub reeglina tagasi sinna, kust ta ilmus. Kui teie ees liigub aeglaselt ohutuledega auto, siis tuleb enne sellest möödumist kindlasti veenduda, et manööver on ohutu ja põhjus on autos endas. Kui märkate ulukit teepervel, vähendage otsekohe kiirust ja lülitage sisse ohutuled. Nii annate teistelegi liiklejatele edasi hoiatuse – vähendage kohe kiirust ja jälgige hoolega ümbrust. Aitame ja märkame! Hämaras ja öösiti sõites jälgige teeservi, jälgige ja võtke tõsiselt metslooma sümboliga liiklusmärke, halvas nähtavuses vähen- dage kindlasti kiirust. Metsloom suudab vaevu tuvastada umbes 70 km/h liikuva auto üldse liikuvana – kaugemalt näib auto valgustäpina. Loomade silmad helendavad autotulede valgel ja nii on neid võimalik märgata enne, kui nad teele ilmuvad.
Autor: Val Rajasaar
Metsloom (rohusööja) näeb liiklust ühe silmaga ega erista vahe- maa muutust enne, kui on hilja. Vaid kiskjad, sh ka inimene, suu- davad objekte vaadelda kahemõõtmeliste ehk ruumilistena. Jälgimist nõudvaid objekte on pimedal teel küllaga. Iga autojuht peaks valmis olema ootamatusteks! Metsloom ei liigu tavaliselt üksi, metskitsed ja metssead liiguvad mitmekesi, teatud aegadel aga karjadena. Aegu tagasi ei olnud harvad juhused, kui liikluses põrkasid kokku sõiduk ja mitu seapõrsast. Katk ja laes olevad küttimislimiidid on sigade seas teinud korralikult korrektuure, kuid ka metskitsed liiguvad mitmekesi, eriti talviti. Karjas koos on lihtsalt soojem, nii nad sageli ka liiguvad – karjas. Pärast kokkupõrget metsloomaga: Peatage sõiduk teepervel ja lülitage sisse ohutuled. Kas õnnetuses sai viga inimene? Helistage viivitamatult 112! Teie asukoht leitakse telefoni positsioneerides automaatselt. Kui õnnetuses osales vaid metsloom. Helistage 1247 ja kirjel- dage sündmuskohta iseloomulike märkide järgi. Nii tagate, et jahimees leiab uluki teelt ka pimedas ja koristab selle. Kas metsloom lamab teel ja võib olla veel elus? Ärge minge talle lähemale kui kaks meetrit. Las seda teevad asjatundjad. Metsloom on ilmselgelt surnud, kuid looma keha asub ohtlikult sõiduteel. Metskitse või mõne väikeuluki võite omal jõul teelt eemaldada. Tõmmake jalast, kui see näib terve. Lühiülevaade suurulukite tegevuskalendrina Jaanuar – hirvlased teel soola lakkumas. Veebruar, märts – hirvlased, lisaks soolale teedel, võivad ilmastikust tingituna või ka toidu lõppemise tõttu vahetada elupaiku. Aprill – metsseapesakonnad hakkavad liikuma laiemalt pesa- koha ümber, põdralehmad liiguvad poegimiskohtadesse. Mai, juuni – eelmise aasta põdravasikad on jäetud omapead või ema poolt tõrjutud, nii satuvad nad ka teedele ja asulaisse, sama võib juhtuda täiskasvanud põtradega. September, oktoober, november – põdrad ja hirved jõuavad jooksuaja tippu, alates septembri keskpaigast küll jooksuaeg vaibub, samas on hirvlased jahi tõttu liikuma aetud ja kogunevad salkadesse, elupaigavahetused talve eel.
101
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook