Foto: Reet Naber
Lennart Meri ja Uno Laur „Mereleksikoni” esitlusel.
Kas merekeel on nüüd valmis? Kui Ülemiste vanake tuleks merekeele nõukoja uksele või esitaks sellise küsimuse veebikoosolekul, saaks ta vastuseks kaljukindla EI! Keel areneb pidevalt ning eriti praegusel kiirete muutuste ajal on tähtis, et meie emakeelne mereterminoloogia täieneks ja täiustuks. Meresõnastiku parandamise ja täiendamisega on tegeletud raama- tu ilmumisest peale. Aina olulisemaks on muutunud õiguskeele küsimused. Korralikku terminoloogiat vajavad nii Eesti kui ka rahvusvahelised õigusaktid. Juba 1921. a trükiti A. Gustavsoni ja J. Hermi vene- ja ingliskeel- setest tekstidest tõlgitud „Rahvusvahelised reeglid laevade kokku- põrke ärahoidmiseks merel.“ Samal aastal tõlgiti ja avaldati Laevanduses nn Haagi reeglite ( Hague Rules 1924, Konossemente (veokirju) käsitlevate teatavate õigusnormide ühtlustamise rahvus- vahelise konventsiooni) eeltööde materjalid. Merekeele nõukoja viimaste aastate üks nõudlikumaid töid on olnud olulisima rahvusvahelise meresõiduohutust reguleeriva dokumendi SOLAS – Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (International Convention for the Safety of Life at Sea) eesti- keelse teksti terminoloogiline ühtlustamine ja toimetamine. Tõlge kiideti Vabariigi Valitsuse istungil heaks möödunud aastal. Lõputu töö on mitmesugustele päringutele vastamine. Tihe on koostöö eurotõlkijatega, suur töö oli Euroopa Liidu terminibaasi IATE ( Interactive Terminology for Europe ) jaoks materjalide ette- valmistamine. Kompetentset nõuannet otsivad toimetajad ja
10. aprillil 1996 oli meie suurpäev. Reisilaeva Mare Balticum pardal sai teoks kauaoodatud „Mereleksikoni” esitlus. MerLe koostamiseks riigikord, kirjastusest Valgus saanud Eesti Entsüklopeedia- kirjastus, lõppenud oli aeg, kui välismaist päritolu infot sai meremeeste ning tuttavate endi raha eest ostetud ning enam või vähem hõlma all toodud kirjandusest. oli kulunud tosin aastat. Vahepeal oli vahetunud
15
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook