Foto: Kristjan Kirsi erakogu.
Kuivastu sadamas seisavad uisk ja väike aurik General Surovtsev, mis uiske pukseeris.
ülevaatus⁴. Uisuaeg sai lõpu Väinatammi avamisega 1896. aastal ning aurulaevade (ka masin , mereloom , tiimer ) käima hakkamisega. 1902. a Saaremaa Rüütelkonna Riias ehitada lastud 18meetrine jäätugevdusega korpusega vedurlaev General Surovtsev jättis ⁵ vanadele uisumeestele Virtsu-Kuivastu vahel vaevalt tegevust; kui, siis Uisu kordoni alt Muhusse. Tänapäevani on teenekat veesõidukit aidanud meeles pidada Väikeste Lõõtspillide Ühingu menukas muhulaste „Uisulaul”: „Ilm oli paks ja udune, ei uisk lähe täna Muhusse.
13. veebruaril 1823 andis Liivimaa kubermanguvalitsus rahvale teada Tema Keisri Majesteedi käsu „Suure ja Väikse väina uisu sea- dusest“. Selles olid üksikasjalised juhtnöörid riigile kuulunud Muhu Suuremõisa valitsusele. Näiteks selle kohta, milline peab olema uisk ja mis nõuded on sõudjatele ja reisijatele, mil tingimustel üle veetakse, mis järjekorras jne. Kirja oli pandud seegi, et reisijad ei tohi uisumehi sõimata ega lüüa ka siis mitte, kui nad oma kohust ei ole täitnud. Kõikide lahkarvamuste korral tuli kaevata sillakohtusse, mille üheks ülesandeks oli ka iga-aastane uiskude (tehniline R.N)
Uisk seisis Väinas, härjad sees, Ja kapten kõndis kõrtsi ees.“ Jne
2013. aastal veesatud Moonlandi saab mõndapuhku seilamas näha, vajadusel aerumeeste musklijõu asemel abiks mootori oma. Nimi oleks võinud eestikeelne olla. Pärast Vabadussõda tegid väinavoorimeeste tööd mitmed laevad. Kuulsaim vedaja oli hiidlaste laevaühing G. Sergo ja Ko, aastast 1938 Väinamere laevaliikluse ainukorraldaja. Ettevõtte 27,6 meetri pikkune Rudolf kanti Eesti laevaregistrisse 1930. aastal kui reisijate- ja prahilaev ning pandi Virtsu–Kuivastu liinile. 1932 sai ta nimetatud reisi-kaubalaevaks . 1931. aastal, kui Virtsu jõudis kitsarööpmeline raudtee, ehitati sadamasse spetsiaalne autosild. Laeval autotekki sel ajal muidugi ei olnud, aga kui vööris loomi ja autosid veeti, lubati pardale võtta 175 reisija asemel 125. Pärast Teist maailmasõda hakkasid Lääne-Eesti saartega ühendust pidama alused, mida nimetati kas praamideks või praam-jäälõhku- jateks. Seda tüüpi laevadele normaalsema nimetuse otsimine tõigi käibesse termini parvlaev , mida on kasutatud juba tsaariajal.
Soolamaitselist (päris)merekeelt võib nautida siis, kui kokku juhtuvad meresõitjad, olgu nad Virust või Läänest või Hiiust, kes on justkui tormipaos (mis see laeval reisijana aja parajaks tegeminegi teistmoodi on), järgivad igivana kommet rüübata õlut ja teha suitsu.
⁴ Üllatavalt hea eestikeelne tõlge avaldati ajalehe Saarlane lisas 1887. a. ⁵ Hukkus 1944. a oktoobris Eino nime kandes Aegna all miinil.
17
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook