MAA
midagi sinna peale. Mulle tundub, et olime Üles teerajajad ja minul oli au olla selles esirinnas, kus pindamist saigi hakata teistmoodi tege- ma,“ meenutab Freiberg. Aastal, mil Freiberg Taanis käis, võttis ta kevadel Ülesse praktikale usina noore teehuvilise, kellest sai augustis tema asendaja kaheks välismaal veedetud nädalaks. „Ma panin talle kohe silma peale, sest ta oli hästi avatud ja teadmisi lennult haarav poiss, kes tegi kolme kuuga endale põhialused väga hästi selgeks,“ räägib Freiberg Marek Koidust, kellega tal tekkis hea klapp ja kellest on nüüdseks saanud tema otsene ülemus nii Üles kui ka Pigipadas. Välismaal käidi pindamistehnoloogiaga tutvumas hiljemgi. 2004. aastal veetis Freiberg kuu Islandil, kus ta sai rohkem teada mitmekordse pindamise kohta. 2013. aastal käis ta koos Marekiga USAs, kus nad nägid, kui hästi on seal kasutusele võetud möss. Eestis oli mössi katsetamine selleks ajaks mitmel korral põrunud ja seejärel unustusse vajanud. 2015. aastal tutvus Freiberg koos Mare- kiga Uus-Meremaal sealsete töömeetodite ja uuemate pindamis- emulsioonidega – oli paljugi õppida ning arusaamasid laiendada. Ülejäänud areng on ikkagi peamiselt toimunud otse tee peal oma tegevust ja pindamise tulemusi analüüsides ning seeläbi muudatusi sisse viies. Pindamisest emulsioonide peale „Mingil hetkel tunnetasin, et tean pindamisest kõike ja vajan uusi väljakutseid. Marek tuli välja mõttega teha emulsioonitehas. Siia- maani ostsime emulsiooni Eesti tootjatelt, aga siis tundus, et oleme seda nii palju kasutanud, et teame küll, mida meil vaja oleks. Vähemalt Marek arvas, et mina võiksin teada,“ ütleb Freiberg naer- des. 2010. aastaks oli Paide kõrvale rajatud OÜ Pigipada tehas püsti ja Freibergi ees seisis ülesanne, millest ta mitte midagi ei teadnud. „Teadsin kui tarbija. Aga see on umbes nii, et sa tead, milline on õige sai ja millist sa tahad süüa, aga sa ei tea, kuidas seda kõige paremini valmistada.“ Esimesed kolm aastat olid keerulised, aga siis hakkas tekkima arusaamine, kuidas asjad toimivad. Eelis oli ka see, et Üle tütarfirmana sai katsepartiisid kohe pindajatele kasutusse anda. Nii ongi tasapisi sündinud see sai, mida süüa tahaks. „Olen öelnud meie objektijuhtidele, et nüüd saavad nad kasutada emulsiooni, mida ma oleksin ise tahtnud näha, kui teid pindasin,“ sõnab Freiberg. Ülekatete kosmoseprogramm 2017. aastal hakkas Rein Freiberg Pigipada Paide tehases mössiga katsetama. „Kui me Ameerikas mössi nägime, siis mõtlesime, et miks seda Eestis ikkagi ei tehta, ja tundsime Marekiga mõlemad, et kui meie ei tee, siis ei tee keegi,“ meenutab ta. Möss on kattekiht, mis näeb välja nagu õhuke asfalt, kuid sellele võivad jääda pindamisele omased piki- ja põikivuugid ning paani jätkamise kohad. Freibergi sõnul on möss nii hinna kui ka tööaja poolest asfaltkatte ja pindamise vahel. Asfaldist eristab mössi külmtehnoloogia, st seda pole vaja enne paigaldamist kõrge tempe- ratuurini kuumutada. See teeb selle ka tunduvalt keskkonna- sõbralikumaks kui asfaldi. Pindamise ees on mössi eelis see, et teekate on siledam ja asfaldilikum ning lahtiste kivide ohtu pole.
Möss on nagu õhukeste ülekatete kosmose- programm. Siin peab ikka väga hästi aru saama, mida sa teed, kuidas sa teed ja miks sa teed, sest see on tundlik tehnoloogia.
teed, kuidas sa teed ja miks sa teed, sest see on tundlik tehnoloogia. Pindamisel võib rohkem eksida, aga mössi kasutades ei saa, sest siis ei ole lihtsalt segu, mida maha panna.“ Just see teebki mössi kasutamise keeruliseks ja Freibergi hinnangul ei olegi see seepärast ei Eestis ega ka Skandinaavias ja Baltikumis levinud. Lisaks on mös- si jaoks soovitavalt vajalik emulsioonitehas, sest kelleltki teiselt seda sisse osta on keeruline ja riskantne. Üle tegi esimesed mössitööd 1997, teine tulemine oli 2008 ja kolmas katsetus võttis kestlikuma arengu 2019. aastal. Sellest ajast on mössi kasutamine Freibergi kinnitusel Eesti teedel aina kasvanud. Samas ei usu ta, et möss Eestis kunagi pindamise täielikult välja vahetab, sest kuna see sobib ainult tolmuvabade katetega teedele, ei saa seda meie kruusateedel otse kasutada. Siiski loodab Freiberg, et mössi hakatakse pindamisele eelistama. „Kui rahvas saab maitse suhu, siis katsuge tulla veel lahtist killustikku kuskile tee peale laotama,“ sõnab ta muiates. Samas ei suuda möss kindlasti võis- telda pindamistööde kiirusega – väga lühikese ajaga võib katta uue kulumiskihiga väga palju kilomeetreid.
„See on nagu õhukeste ülekatete kosmoseprogramm,“ lausub Freiberg naljatamisi. „Siin peab ikka väga hästi aru saama, mida sa
Uus ülekattetehnoloogia on fog seal , mida võiks eesti keeles nime- tada ka udukatteks, sest kattekihti ainult immutatakse spetsiaalse
38
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook