MAA
Kate
Üldkulud
Riskireserv
Kompensatsiooni mudel 1. Kaetavad kulud 2. Töötasu 3. Lisatasusüsteem
Projekti kulud:
- oma töö - hanked - materiaalsed kulud
Lisatasusüsteem 1. Kulude boonus või sanktsioon 2. Sihthinna boonus või sanktsioon
Suurim sanktsioon = töötasu
Joonis 1. Alliansi ärimudel
on kirja pandud täpsustav sisu. Selliselt seatud sihid aitavad hiljem projektimeeskonda lahenduste väljatöötamisel ja alternatiivide võrdlusel. Mille järgi hindate katseprojekti edu ja mida peate peamiseks ohuks? AP: Projekti võib lugeda õnnestunuks, kui uus Sindi–Lodja sild on valmis, suudab vastu võtta kogu liikluse, mis seda ületama peab, ja on seejuures kõigile kasutajatele ohutu. See tuleb saavutada opti- maalsete kuludega nii ehitusetapis kui ka hilisema ekspluatatsiooni ajal. Suurim tagasilöök oleks see, kui arendusfaasis kalkuleeritav ehitusmaksumus ületab märkimisväärselt meie eelarvelisi võima- lusi. Milline on projekti eelarve? AP: Oleme Sindi–Lodja silla ehituse eeldatavaks maksumuseks arvestanud ligikaudu 10 miljonit eurot, kuid alliansslepingu aren- dusetapis see summa kindlasti täpsustub. Kuna uue silla ehitus on varem või hiljem paratamatult vajalik, peab Transpordiameti eelarve sellega kohanema. Ajaline mänguruum on ka olemas, sest silla sei- sukord ei ole nii kriitiline. Kuidas jagunevad riskid alliansipoolte vahel? SS: Allianssmudeli eripära seisneb selles, et puudub klassikaline kummagi poole riskide jaotus. Kõikides alliansslepingutes on punkt „Me kõik võidame koos, me kõik kaotame koos“, mis ei jää kasu- tamata ka meie esimeses projektis. Riskide eest vastutatakse samuti koos ja nende jaotus lepitakse täpsemalt kokku arendus- etapis, kui määratakse kindlaks riskireserv.
Millised ettevõtted võiksid projektist huvitatud olla? AP: Alliansslepingu puhul on kõige olulisem inimeste juhtimise kogemus, mistõttu ei pruugi see huvi äratada mitte ainult tradit- sioonilistes teede ja sillaehitusega tegelevates ettevõtetes, vaid ka suuremates firmades, kelle põhitegevus on muude rajatiste või hoo- nete ehitus.
Kui kaugele on jõudnud Transpordiametis objekti projekteerimine?
AP: Projekteerimine jäetakse täielikult alliansslepingu sõlminud meeskonna korraldada. Töövõtjale ei delegeerita sel juhul mingeid varasemate etappide otsustega seotud riske ja lepingu täitmist alustatakse nii puhtalt lehelt kui võimalik. Projektiga antakse kaasa ainult selle edukriteeriumid ja eesmärgid, mida tellija soovib saavu- tada. Millised on tellija ootused? AP: Üks ootusi on olla riigis esimene, kes suudab selle hanke edukalt ellu viia ja sõlmida lepingu parima pakkujaga. Kindlasti on juba sellestki protsessist palju õppida, kuid loodame väga, et saame lepingu täitmisel saadavat kogemust jagada nii Transpordiametis kui ka kogu taristuehitussektoriga. Hanget ettevalmistava töörühmaga oleme püstitanud hulga ees- märke, mida soovime selle sillaehitusega saavutada. Need on sõnastatud üldisena ja käivad nii rajatise enda kui ka näiteks ehitus- protsessi kohta. Rajatise puhul oleme seadnud sihiks lõppkasutaja jaoks turvalise, ohutu ja mugava teelõigu valmimise, mis oleks ka kvaliteetne ja väikeste elukaare kuludega. Ehitusprotsessi eesmär- gid on näiteks ehituse toimimine keskkonnasäästlikult ning see, et kogu protsess oleks paindlik ja poolte vaheline kommunikatsioon oleks hea. Eesmärke oleme sõnastanud muidugi rohkem ja kõigi all
Alliansslepingus järgitakse kohustuste tasakaalu ja põhimõtet, et tehakse seda, mis on projektile parim. Kui tuua näiteid praktikast, siis
50
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook