MAA
Kuna Eesti esimene projekt on alles ettevalmistamisel, on põhjalikke järeldusi veel vara teha. Järgime samu protsesse ja etappe, mida soomlased on oma parimate tavade kohaselt kasutanud. Et mudel on meie jaoks uus, siis on kõige tähtsam, et inimesed jõuaksid selle- ga kaasa tulla ja harjuda. Uut infot ja varasemast erinevat lähenemist on katseprojektis palju, seega peab ühelt poolt jääma piisavalt aega, et selle mõtteviisiga harjuda, ent teisalt tuleb hoida seatud täht- aegade saavutamiseks tempot. Kindlasti tekib protsessi käigus palju küsimusi ja see on hea, sest siis saame neile koos vastuseid leida. Transpordiamet kui tellija on seadnud endale eesmärgiks õppida uusi hanke- ja projektimudeleid, mis on hea lähtepunkt. Ent kogu vastutust uue mudeli edukuse või läbikukkumise eest ei peaks jätma ainult Transpordiametile, sest ta ei tee seda projekti üksi. Sama täht- sad on ka teenusepakkujad, kellel on juba praegu võimalus alustada inimeste ettevalmistamist ja uue mõtteviisi juurutamist. Siin ongi näha erinevust Soome ja Eesti vahel. Soomes on konku- rendid seljad kokku pannud ja tegelevad süstemaatiliselt inimeste koolitamise, uute meetodite ja mõtteviiside katsetamisega. Ette- võtted töötavad koos välja juhendmaterjale selle kohta, kuidas kogu sektor saab aidata paremini kaasa projektide õnnestumisele ja tootlikkuse kasvule. Tähtis on inimese arendamine, töötagu ta üks- kõik millises ettevõttes. Väärtust loovad ikkagi inimesed. Eestis ma nii süstemaatilist inimeste ja juhtimismeetodite arenda- mist ei näe. See võib osutuda hangetes takistuseks. Kui ettevõtted jäävad ootama, et leping lahendab kõik probleemid, siis nii see kind- lasti ei ole. Nagu enne öeldud, on alliansi puhul oluline „meie“, seega tuleks kõigil pooltel mõelda võimalustele, kuidas olla uue lepingu- mudeli korral edukas koostööpartner. Milline on projekti ajakava? SS: Artikli ilmumise ajal on valmis projekti üldine ajakava, kuid see veel täpsustub. Esialgse plaani kohaselt kavatsetakse läbirääkimis- tega hange välja kuulutada selle aasta novembris. Pakkumuste esitamise esimene etapp on planeeritud detsembrisse-jaanuari ning teine etapp, kus toimuvad läbirääkimised ja esitatakse lõplikud pakkumused, jaanuari-veebruari. Lepingu sõlmimine ja arendus- etapi algus on kavandatud järgmise aasta märtsikuusse. Kui pikk on arendusetapp, sõltub sellest, kui põhjalikult on vaja koostada kesk- konnamõjude hinnang, millest saab alliansi ülesanne. Kui piisab vaid eelhinnangust, saame hakkama kindlasti lühema arendusetapiga. Igal juhul on eesmärk teostada projekt võimalikult kulu- ja ressursi- tõhusalt. Kuna hetkel ei ole teada tehnoloogia, mida uue silla puhul kasutatakse, on keeruline ehitusperioodi ette ennustada, kuid usu- me, et 12 kuud teostuseks peaks olema piisav. Kuidas hakkab välja nägema allianssmeeskonna töökorraldus? SS: Täpse töökorralduse panevad paika juba lepingupooled. Oluline on see, et pakkujad mõistaksid ühtse juhtimiskeskkonnana toimiva Big Roomi töökorralduse ja kaasava koostöö kontseptsiooni ning lean -juhtimise põhimõtteid, mis on pea iga allianssprojekti põhiele- mendid. Soomes või ka teistes riikides on Big Roomi kontorid iga meeskonna enda kujundatud. Oluline on see, et inimesed mõistaksid Big Roomis kehtivaid projektiorganisatsiooni väärtusi, töökorraldust ja koos- tööpõhimõtteid. Big Roomis töötades ei loe, kes on millisest ette- võttest pärit. Seal kehtivad vaid projekti kohta kokkulepitud allianss- põhimõtted, mis peaksid toetama projekti eesmärkide saavutamist parimal võimalikul viisil.
AP: Praegu on veel vara öelda, kes täpselt Big Roomis koos olema hakkavad ja mitu päeva nädalas nad seda teevad, sest me ei tea, kuidas töö tegelikult sujuma hakkab ja milliseks kujunevad vajadu- sed. Kuna objekt on võrreldes Soome traditsiooniliste allianss- objektidega võrdlemisi väike, siis on selge, et näiteks sillaprojektee- rija ilmselt terveks aastaks objektile ei koli, ent meeskonna edukuse tagamiseks vajalikus mahus peab ta siiski olemas olema. Big Roomi koosseis hakkab arvatavasti aja jooksul muutuma. Aren- dusfaasis on rohkem hõivatud projekteerijad ja planeerijad ning ehi- tusfaasis liitub järjest rohkem ehitusega seotud inimesi. Projektee- rimise, ehitamise ja kvaliteedi eest vastutajad peavad koos tellija meeskonnaga igal juhul üksteise jaoks iga päev olemas olema. Sulev, alustasite tööd projekti konsultandina selle aasta juunist. Millised on Teie muljed projekti ettevalmistusest? SS: Näen väga palju potentsiaali nii projektiga seotud meeskonna kui ka Transpordiameti arengus. Lähtume sellest, et iga projekt ja sellega seotud inimesed on erinevad. Eks alati tuleb ette väljakut- seid, mida heas koostöös lahendada. Keskendume projekti eesmär- kidele ja nende elluviimisele. Meeldiv on see, et lisaks Transpordi- ametile teeme koostööd veel Majandus- ja Kommunikatsiooni-
52
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook