MAA
Veerised
Kruus
Liiv
Möll
Nii Vaimeli arutlus- käik kui ka Teede Tehnokeskuse uuring viitavad, et Eestis peaks katendite projekteerimisel arvestama mõne- võrra suurema külmumissügavu- sega, kui seda tehakse praegu.
Joonis 3. Rahvusvahelise pinnasemehaanika ja geotehnika ühingu töörühma avaldatud külmakerke kriteeriumid, mis pärinevad peamiselt Soomes tehtud uuringutest ja nende järeldustest. Külmakerkeohutuks loetakse terakoostist, mis jääb tervikuna aladele 2, 3 või 4. Kui materjali terastikulist koostist iseloomustav sõelkõvera joon kulgeb näiteks 4. alast 3. alasse, loetakse materjal külmakerke- ohtlikuks. Sarnaselt Saksamaa kriteeriumidega lähtutakse ka siin peenosiste ja alla 0,02 mm suurusega osiste piirmääradest koos terakoostise ühtlusteguriga C – mida ühtlaseteralisem on pinnas, seda suurem on lubatav peenosiste U sisaldus.
11.2010 12.2010 01.2011 02.2011 03.2011 04.2011 05.2011
0
kuupäev
50
100
150
Joonis 4. ASi Teede Tehno - keskus uuringus mõõdetud külmumissügavus Eesti eri mõõtmisjaamades
200
250 cm
Emumäe
Karisilla Suursoo2
Napsi
Valjala
Suursoo1
Külmumissügavus sõltub peamiselt külmaperioodi intensiivsusest ja kestusest. Lisaks mõjutab külmumissügavust aasta keskmine öö- päevane õhutemperatuur ja teekonstruktsiooni materjalide omadu- sed. Eri pinnaste mõju külmumissügavusele on individuaalne, sõltudes terastikulisest koostisest ja niiskusesisaldusest. Näiteks käituvad väikese peenosisesisaldusega liivad ja kruusad soojus- tuskihina, mis pärsib külmumissügavust. Seevastu suure peen- osise- ja niiskusesisaldusega pinnaste soojusjuhtivus on parem, võimaldades külmal temperatuuril pinnases kiiremini ning sügava- male levida.
Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis on arvutuslikuks külmumissügavuseks 1,25 meetrit. 2003. aasta juunis avaldatud Teelehes nr 2 arutles teedeinsener Ants Vaimel selle näitaja taga- maid, jõudes Eesti ja Vene normide võrdlemise tulemusena järeldu- seni, et tegelikkuses peaks see olema mõnevõrra suurem (1,5 meet- rit). 2011. aastal valmis ASi Teede Tehnokeskus uurimistöö „Töötlemata ümarpuidu veoks eriveona vajaliku muldkehade läbikülmumise ilmastikutingimuste ja erinevate teede kandevõime seose uuring“, mille ühes osas keskenduti külmumissügavuse mõõtmisele Eesti eri paigus 2010/2021. aasta talvel. Uuringu järgi saadi suurim kül- mumissügavus Emumäel ja see oli lausa 2,2 meetrit (joonis 4).
66
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook