Kelly Koort , Rail Baltic Estonia kommunikatsioonispetsialist
Rail Baltica kiirraudtee toetub füüsilises maailmas küll peamiselt betoonile ja terasele, kuid seda viivad ellu Eesti taristuehitussektori parimad spetsialistid, kelle pädevus ulatub keskkonnakaitsest maanteede ja raudteede ehitamise, geodeesia, digiehitamise ja teiste distsipliinideni.
Regina Jerofenko audteeprojekti arendava meeskonnaga selle aasta juunis R liitunud Rail Baltic Estonia personalijuht Regina Jerofenko ütleb naljaga pooleks, et projekti lõppedes on selle elluviijate nimed Vikipeedias. „Me ei osanud isegi aimata, kui võimsa ettevõt- misega on tegu ja kui suur igapäevane töö on selle taga, et projekt õnnestuks,“ räägib Jerofenko. Nii nagu on edenenud raudteepro- jekt, on kasvanud ka seda arendav meeskond, mis koosneb juba 70 spetsialistist. Tänavu alustati suuremahulise ehitustegevusega, mis kasvab aasta-aastalt veelgi. Sellega seoses tekkis vajadus moodustada ekspertiisitoe üksus, kuhu koondati oma ala asjatundjad. „Praegu- seks on seal muu hulgas geodeedid, virtuaaldisaini-, ehitus- ja ehitusmaterjalide eksperdid, kes tegutsevad iga päev selle nimel, et projektis kirjeldatud tehnilised tingimused oleksid täidetud 100prot- sendiliselt,“ kirjeldab personalijuht Rail Baltic Estonia uusimat ük- sust. Tulevikku silmas pidades on loodud süsteemi töökindluse ja ohu- tuse tagamise üksus, kelle ülesanne on jälgida, et kõik turvalisusse puutuv oleks tagatud Euroopa Liidu nõuete kohaselt. Ühtlasi vas- tutab üksus selle eest, et tulevikus oleks organisatsioonis olemas vajalik kompetents raudtee käitamiseks ja hooldamiseks. Personalijuhi sõnul on Rail Baltic Estonia peamine väljakutse leida Eesti tööturult diplomeeritud raudteeinsenere. „Teeme koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga, aga selle vilju saame näha alles mõne aja pärast. Seetõttu on Rail Baltic Estonia meeskond muutunud rahvus- vahelisemaks. Näiteks kuuluvad meie ridadesse head kolleegid Iiri- maalt ja Poolast. Ja see on vaid algus.“ Värbamise kõrval tuleb Jerofenko sõnul pöörata suurt tähelepanu ekspertide hoidmisele ja arendamisele. Selleks pakutakse neile nii väärilist motivatsioonipaketti kui ka häid töötingimusi. Samavõrd tähtsad on paindlikkus ja ühtne väärtusruum, milles meeskonnana tegutsetakse. „Rahvusvahelise tiimi puhul on see osa keerulisem, kuna mentaliteet on erinev ja see, mis on eestlasele hea, ei pruugi Norra kolleegile sobida. Ka juhtimiskultuur võib lahkneda,“ nendib Jerofenko. Rašid Pulatov Lääne-Virumaalt pärit Rašid unistas lapsena rekamehe ametist, kuid lõpetas 2012. aastal hoopis Tallinna Tehnikaülikoolis teedeehi- tuse eriala. Kuigi päris esimesed taristuehituse ristsed sai ta teede
projekteerija-tehnikuna erasektoris, liikus ta üsna pea edasi Maan- teeametisse, kus tegeles planeeringute projektijuhina Eesti põhi- maanteede arenduse ja projektidega. Tollest ajast pärinevad ka tema esimesed kokkupuuted Rail Baltica projektiga. Nüüdseks on Rašid olnud Rail Baltic Estonia meeskonnaliige juba üle kolme aasta ning vastutab vanemprojektijuhina Muuga kauba- terminali projekteerimise ja ehitamise eest. „Tegemist on kahtle- mata ühe keerukaima kohtobjektiga Eestis, kus kohtuvad eri rööp- melaiusega raudtee, maantee ja mereteed,“ kirjeldab Rašid oma pro- jekti. Rašidi jaoks sai Rail Balticaga liitumisel paljuski määravaks soov anda oma panus mastaapse projekti õnnestumisse nii ettevalmis- tavas, teostavas kui ka hilisemas kasutusfaasis. Ta läheneb oma tööle süstemaatiliselt, planeerides oma tööpäevi põhjalikult ette. „Selge on see, et nii suure ja kompleksse projekti puhul võib üllatusi ette tulla põhjalikust planeerimisest hoolimata ning selleks tuleb ruumi jätta,“ räägib Rašid, kes saabub oma töölaua taha teinekord varavalges, et tegeleda rohkem keskendumist vajavate teemadega. Ingrid Lai Samuti Lääne-Virumaalt pärit, kuid praegu Kohila vallas, tulevase raudtee vahetus läheduses elava Rail Baltic Estonia keskkonna- spetsialisti Ingridi jaoks mängis meeskonnaga ühinemisel suurt rolli võimalus aidata kaasa sellele, et uus taristu oleks ka päriselt arenda- tud võimalikult keskkonda säästvalt. Tartu Maaülikoolis maastikukaitse ja -hoolduse eriala õppinud Ing- rid tegeles enne Rail Baltic Estonia meeskonda tulekut keskkonna- teemadega Tallinna Lennujaamas. Oma praeguse töökorralduse ja ülesannetega on ta väga rahul: „Minu osa on kontrollida ja tagada, et selle megaprojekti ehitus vastaks keskkonnanõuetele, ning teha koostööd ametkondade ja huvigruppidega. Saan oma teadmisi ja oskusi täiel määral rakendada ning osalen otsustusprotsessis. Ava- tud suhtlus ja usaldus kolleegide vahel aitab samuti igapäevasele töö tegemisele kaasa.“ Ingridi sõnul on projekti suurimad väljakutsed tema töölõigus seotud selle ainulaadsusega. „Kuna midagi sellist pole varem Eestis tehtud ja projektil on suur mõjuala, siis on oluline, et puudutatud isikud oleksid informeeritud ning neil oleks võimalus kaasa rääkida. Meie jaoks on tähtis, et võimalikult paljud oleksid kaasatud ning annaksime õigeid ja täpseid vastuseid kõigile küsimustele,“ sõnab keskkonnaspetsialist.
95
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook