Eigo Kärdi.
Magnus Roosma.
Sigrid Mägi.
Magnus Roosma Selle eest, et rongiliiklus toimiks samadel alustel lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja Poolas, kannab hoolt Tallinna külje alt Laagrist pärit Rail Baltic Estonia opereerimise ja hooldusvaldkonna juht Magnus. Magnus on tahtnud alati olla ettevõtlik. Ühtlasi on teda lapsest peale köitnud liiklus- ja transpordisektor, tehnika, eri protsesside juhtimine ning nende koostoimimine. Lisaks Tallinna Tehnikakõrgkoolis omandatud raudteetehnika erialale on Magnus pidevalt tegelenud enesetäiendamisega nii juhtimise kui ka planeerimise alal. Olles varem panustanud sujuva reisirongiliikluse toimimisse Elroni liikluskorralduse osakonna juhina, tundus Rail Baltic Estonia mees- konnaga liitumine Magnusele tema karjääris loogilise jätku- sammuna. Nüüd loob ta raamistikku, mille alusel hakkavad sõitma tulevased Rail Baltica rongid, ja hoolitseb taristu hooldusprotsessi eest. Tema tööpäev möödub Rail Baltic Estonia erinevates töö- gruppides, mille tõttu tuleb tutvuda erialase kirjanduse ja dokumen- tatsiooniga ning nende põhjal ka sisuanalüüse koostada. „Töövahendid on tasemel, siseveebis uudised olemas ning veebi- õppekeskkonnas TalentLMS on väga ägedaid ja harivad koolitus- programme. Inimestel on silme ees selge siht, mida nad soovivad saavutada, ja kindel visioon, kuidas seda teha,“ kiidab Magnus Rail Baltic Estonia töökorraldust.
Gümnaasiumis avanes Sigridil võimalus käia töövarjuna Tallinna lennujaama laiendamise ehitusel. Seal sai talle selgeks, et ta soovib edasised õpingud ja töökarjääri siduda just nimelt ehitusvald- konnaga. Pärast keskkooli asus ta õppima Tallinna Tehnikakõrg- kooli hoonete ehitust ning omandas hiljem Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi hoonete ja rajatiste ehituse erialal. Praegu on tema tööülesanne esimeste Rail Baltica rajatiste – Künka tee viadukti ja Loone ökodukti – ehitusjuhtimine Kohila vallas. „Olles lõpetanud hoonete ehituse eriala, on olnud suur väljakutse oman- dada lühikese ajaga ka teede- ja sillaehituse spetsiifika, kuid tänu abivalmitele kolleegidele on see olnud tunduvalt lihtsam, kui arva- sin,“ selgitab Sigrid ning lisab, et enim väärtustabki ta oma kolleegide juures heatahtlikkust ja ühtekuuluvustunnet. „Kedagi ei jäeta oma probleemidega üksi ja alati leitakse koos lahendus.“ Sigridi tööpäev näeb ette osaleda mitmel koosolekul, kontrollida töövõtja dokumen- tatsiooni ja teha ehitusobjektidel ringkäike. Kiirelt muutuvas maailmas peab Sigrid väga tähtsaks, et inimesed saaksid töötada seal, kus nad seda ise kõige tõhusamalt teha suu- davad. Rail Baltic Estonia töökorraldusega on väga rahul teisedki Kohilas elavad kolleegid – Ingrid ja Eigo –, sest tööd saab sageli teha ka kodukontorist. „Arvestades päevakorral olevaid energiateemasid, tundub igati mõistlik ja jätkusuutlik mitte sõita iga päev autoga 1,5 tundi ning jätta seeläbi CO ₂ õhku paiskamata. Ka Rail Baltica üks eesmärke on luua keskkonda säästev ja turvaline transpordi- ühendus Euroopaga,“ tõmbab Eigo oma maailmavaatega paralleele.
Kui projekt on valmis, lubab Magnus seista Ülemiste jaama reisijate ooteplatvormil ja kaeda rahulolevalt uhke rongi saabumist.
97
TEEJUHT / NR 3
Powered by FlippingBook