suunas. Areng peaks hõlmama konkurentsivõimelisemat laevan- dust, hästi toimivat kriisikindlat sadamataristut ning riigi merelist võimekust ja toetama kliimaeesmärkide poole liikumist. Truu möönab, et temal kui merenduse asekantsleril on arengu suu- namisel oluline roll, näiteks selles, et käsitleksime merendust sinimajanduse osana ja kujundaksime välja tervikpildi, millel kaubasadamate kõrval leiavad oma koha ka väikesadamad, vesi- viljelus, meretööstus, teadus- ja arendustegevus ning merendus- spetsialistide järelkasvu tagavad õppeasutused. Täitmist vajavad eesmärgid Merenduse asekantslerina on Kristjan Truu endale püstitanud järgmised eesmärgid: kujundada Eesti konkurentsivõimeliseks mereriigiks, muuta merendusseadusandlus paindlikumaks ja selgepiirilisemaks, toetada laevaremondi ja -ehitustööstuse arendamist ning tagada riigi võimekus merel. „Oluline on riiklikult tagada, et sinimajanduse ettevõtted tuleksid Eestisse. Tegeleda tuleb maksukeskkonna, tööõiguse ning digi- taalsete registrite ja teenuste loomisega,“ selgitab Truu. „Meil on olemas kõrgetasemeline meretööstuse kompetents. Praegu seisa- vad ees suured tehnoloogilised muudatused ning merendusvald- kond peab nendes tuultes arenema ja kasvama.“ Eesti riigi võimekust merel tegutseda kätkeb endas ka jäämurde- teenuse pakkumist – eelmisel talvel kestis jäämurdmishooaeg 98 päeva ning selle aja jooksul abistati merejää läbimisel 173 laeva. Mereteede avatuna hoidmine on oluline nii reisijateveoks, kauba- vedudeks kui ka liitlaste liikumiseks ning sellest ei saa mereriik kõrvale jääda. Merel tegutsemise võimekus hõlmab ka laevateede regulaarselt süvendamist ja navigatsioonimärkidega varustamist, seiretegevust merel ja laevateede ohutuse tagamist. „Me ei tohi ära unustada, et Eesti on iseseisev riik ja sellega kaas- nevad kohustused. Üks neist on seista riigi turvalisuse ja püsimise eest. Peame panustama merelistesse ressurssidesse, peame merel kohal olema ja vajadusel reageerima,“ räägib Kristjan Truu. „Teisalt tähendab merendusega tegelemine ka riigi paremat konkurentsi- võimet. Globaalne meremajandus on kasvav trend. Laevad liiguvad ja vajavad erinevaid teenuseid ka Eesti vetes. Peame oma asukohta mere ääres senisest veelgi paremini ära kasutama ning igapäeva- sed tegevused peavad toetama suuri eesmärke, sh Eesti merendus- poliitika elluviimist.“ Veereform puudutab kõiki Eesti elanikke Asekantsleri tööülesannete hulka kuulub ka maapealse vee- ja kanalisatsiooniteenuse toimimise tagamine, sh käimalükatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) muudatuste elluviimine. Veemajanduse ümberkorraldamine toimub nimetuse „Veereform 2025+ – veekindel Eesti“ all ja seda koordineerib Kliimaministeerium. Veereform peab lähema tosina aasta jooksul tagama investeeringud veemajandusse, et tagada kriisikindel ja
„Peame oma asukohta mere ääres senisest veelgi paremini ära kasutama ning igapäevased tegevused peavad toetama suuri eesmärke.“ Kristjan Truu
jätkusuutlik veesektor. Esimese sammuna on plaanis enam kui 120 vee-ettevõtte konsolideerumine, millega loodetakse vähendada piirkondlikku ebavõrdsust. See väljendub näiteks regionaalselt väga ebaühtlases veeteenuse hinnas, aga ka teenuse kvaliteedis. Kus- juures hind on kallim just väikestes ja hajusa asustusega kohtades ehk lihtsamalt öeldes maapiirkondades. Nii puudutab veereform sisuliselt kõiki Eestimaa elanikke. Kristjan Truu sõnul lähtub ametkond muudatusi kavandades tead- misest, et kui seni rahastati lõviosa Eesti veevärgi investeeringutest Euroopa Liidu toetustest, siis edaspidi peaksid ühisveevärgi ja -kana- lisatsiooniteenuse pakkumisega tegelevad ettevõtted suutma oma tegevuse ära majandada ning võrgud toimivatena hoida turupõhi- selt ehk veeteenuse hinna abil. Põhjuseks on asjaolu, et EL-i vahendeid ei ole Eestil enam võimalik kasutada olemasoleva taristu uuendamiseks. Enim murekohti seondub seejuures kanalisatsioo- niga. Igatahes ollakse ametkondades kindlad, et pelgalt praeguse veesektori toimimisloogikaga investeeringuvajadust katta ei ole võimalik. „Asekantsleri tööülesannete portfell hõlmab merekeskkonda, siseveekogusid ja põhjavett ning nende kaitset. Keskkonnakaitsega on otseselt seotud meie sise- ja põhjaveed, nende jätkusuutlikkus ja see, et merre suubuvate jõgede vesi oleks puhas,“ kirjeldab Truu oma ameti veemajanduse osa. „Igasugune veekasutus avaldab kesk- konnale mõju ning eesmärgiks on kestlik veekasutus. Veereformiga seoses valmistame Kliimaministeeriumis ette seaduseelnõu, millega soovime teha muudatusi siiani kasutusel olnud ÜVVKS-i mudelis.“ Nii mere- kui ka veemajandust kokku sõlmides võtab Kristjan Truu jutuks mõiste „sinimajandus“. See on majandusharu, mis hõlmab lisaks laevandusele ja sadamatele ka mereenergeetikat, -turismi, vesiviljelust, kalakasvatust ning keskkonnakaitset. „Need on olulised sambad, mis teevad mereäärsest riigist suure ja tugeva mereriigi,“ kinnitab ta. „See tähendab, et oskame oma mereala tulemuslikult, samas säästlikult kasutada ning targalt majandada. Lähiaastatel tuleb seda senisest rohkem teadvustada ning nende teemadega intensiivselt tegeleda – alates spetsialistide koolitamisest kuni toimivate ärimudelite rakendamiseni.“
11
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook