Üha olulisemaks muutuvad ka digioskused. Osalesin just arutelul digitaalsete kaksikute ja digitaliseerimise teemal ning seal tuli hästi välja, et mida keerukamaks süsteemid muutuvad, seda rohkem vajame oskusi, millega seda keerukust hallata. Noortel on siin mõningane eelis, sest nad on digitaalses keskkonnas üles kasva- nud. Üks väga lihtne, kuid sageli alahinnatud oskus on ka keelteoskus. Rahvusvahelises organisatsioonis puutume kokku umbes saja rahvusega. Inglise keele oskus on viimastel aastakümnetel Eestis märkimisväärselt paranenud, kuid rahvusvahelises koostöös ei piisa ainult sellest, et suudad infot vastu võtta ja sellest aru saada. Oluline on ka ise oma teadmisi ja ideid teistega jagada. Kui inimesed ei suuda rahvusvahelises keskkonnas suhelda, jääb osa nende teadmistest lihtsalt kasutamata. Seetõttu muutuvad suhtlemis- ja keeleoskused noorte inseneride jaoks järjest olulise- maks. Kogu Euroopas räägitakse üha rohkem kriitilise taristu turvalisu- sest. Kui valmis on meie sadamad ja meretaristu nii füüsilisteks kui ka geopoliitilisteks riskideks? Mulle meeldib rääkida pigem ebakindlusest, sest risk ja ebakindlus käivad käsikäes. Merendussektor on erinevatele riskidele üsna tugevalt avatud. Meil oli näiteks töörühm, mis tegeles merekaablite kaitsmisega. Algselt keskendus töö suuresti tavapärastele õnnetustele, näiteks laevaankru põhjustatud kahjustustele. Kuid töö tuli sisuliselt ümber mõtestada, sest lisandunud on täiesti uus aspekt: tahtlik kahjus- tamine. See näitab, kui kiiresti riskikeskkond muutub. Me ei ole sellisteks stsenaariumideks veel piisavalt hästi valmis. Küberturvalisus oli taristu puhul pikka aega pigem prioriteetide nimekirja tagumises otsas, aga enam mitte. Võimalikke ründeviise on väga palju. Näiteks võib küberrünnakuga manipuleerida laeva navigatsioonisüsteeme või võtta üle selle juhtimissüsteemid. Ühe võimaliku stsenaariumi järgi suunatakse laev sadama sissesõidu- teele nii, et see blokeerib sadamaliikluse. Sellisel juhul võib majan- duslik kahju olla väga suur. See näitab, et inimesed võivad olla väga loovad ka hävitavate lahen- duste väljamõtlemisel. Oleme harjunud mõtlema inseneridest kui inimestest, kes loovad lahendusi, kuid peame järjest rohkem mõtle- ma ka sellele, kuidas meie loodud süsteeme võidakse kuritahtlikult kasutada. Tehisintellekt ja digitaliseerimine muudavad praegu paljusid valdkondi. Milline on nende potentsiaal merenduses ning millised on ohud? Tegemist on väga võimsa tehnoloogiaga, mille tegelikku mõju me veel ei mõista. Sel on ka tohutu potentsiaal teadmiste kasutamisel. Meil on näiteks suur hulk tehnilisi aruandeid ja publikatsioone – sadu
Eesti on toonud PIANC-i töösse oma kogemused jääolude ja väikesadamatega.
raporteid ja kokku kümneid tuhandeid lehekülgi materjali. Kui lasta tehisintellektil sellisest materjalist leida näiteks kõik head soovi- tused mõne konkreetse projekti jaoks, võib tulemus olla väga väär- tuslik. Võib juhtuda, et ühes raportis on ainult üks peatükk või lõik, mis on sinu projekti jaoks oluline. Inimene ei pruugi seda raportit kunagi lugeda, kuid tehisintellekt suudab väga suure hulga materjali läbi töötada, olulise info kokku koguda ja selle kasutajale arusaadavalt esitada. See avab teadmistele täiesti uue ligipääsu. Samas tekib küsimus teadmiste omandi ja usaldusväärsuse kohta. Kui anname oma teadmised tehisintellekti mudelile, siis kuidas tagame, et säilitame nende üle kontrolli? Tehisintellekt võib ka gene- reerida vastuse, mis kõlab veenvalt, kuid ei ole tegelikult korrektne. Seetõttu arvan, et tehisintellekt on väga hea tehnoloogia, kuid me alles õpime, kuidas seda õigesti kasutada. Me ei tea veel, milline näeb välja selle tehnoloogia küps vorm. Mulle meenutab praegune olukord mõnevõrra 1990. aastate lõpu internetibuumi. Toona ei osanud keegi päriselt ette kujutada, kui kaugele internet jõuab. Mõned toonased suured ettevõtted kadusid, kuid internet ise muutus meie elu lahutamatuks osaks. Tehisintellektiga võib juhtuda midagi sarnast. Meil on praegu väga raske ette kujutada, kuhu see tehnoloogia kümne või kahekümne aasta pärast jõuab. Aga juba praegu on selge, et seda ei saa lihtsalt ignoreerida. Mida soovitaksid neile, kes tunnevad huvi rahvusvahelise meren- duskoostöö vastu? Tahaksin kutsuda kõiki, kes on merendusest ja rahvusvahelisest koostööst huvitatud, selles aktiivsemalt osalema. Rahvusvahelised erialaorganisatsioonid pakuvad ligipääsu väga suurele hulgale tehnilisele teadmisele. Aga see on ka võimalus koh- tuda inimestega eri riikidest, jagada kogemusi ja õppida teiste probleemidest. Konverentsidel ja seminaridel on laval peetavad ettekanded vaid üks osa. Väga palju olulist toimub pauside ajal, kohvilauas ja õhtustel kohtumistel, kus inimesed omavahel rääkima hakkavad ning vestlusest sünnivad huvitavad arutelud ja ideed.
15
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook