VESI
Foto: MTÜ PIANC Eesti
Tallinna kohtumise programmis oli ka Vanasadama külastus.
Eestil, nagu igal riigil, on oma eripärad, millega inseneriteadus peab arvestama. Kui PIANC-i raportid peavad olema üleilmselt asjakoha- sed, peame tagama nende rakendatavuse väga erinevate ranna- joonte ja veeteede puhul. Seetõttu ei ole Eesti kogemuse panus mitte ainult oluline, vaid lausa hädavajalik. Näiteks võib tuua huvilaevanduse, mida tavaliselt seostatakse Vahemere või Kariibi merega. Eesti on olnud võtmetähtsusega selle- ga, et on toonud PIANC-i töösse oma kogemused jääolude ning väikesadamatega. Kui mõelda Eestile – millised näivad Eesti meretaristu ja merendussektori tugevused ning nõrkused? Minu kokkupuude Eestiga ulatub juba üsna kaugele: olen siin käinud alates 2000. aastast ja näinud, kuidas riik on selle aja jooksul muutunud. Tallinn ja Eesti tervikuna on teinud väga suure arengu- hüppe. Üks Eesti selge tugevus on väga kõrge IT-tase ja tugev digitaalne mõtteviis. Seda tunnustavad ka teiste riikide valitsused. Näiteks vaatavad Belgia ja Flandria ametnikud Eestit kui hea praktika võima- likku eeskuju. E-riigi ja avaliku sektori digitaliseerimise areng on Eestis olnud väga kiire. Teisalt võiks Eesti merendusvaldkond olla minu hinnangul suurem ja tugevam. Arvestades Eesti pikka rannajoont, arvukaid saari ja veeteid, on vaja piisavalt inimesi, kes merenduse ja sada-mate teemadega tegelevad.
Väikese riigi jaoks on oluline, et oleks piisav hulk spetsialiste, kes suudavad seda valdkonda edasi viia.
Merendusklastris on Eestis kindlasti palju head. Samas on näiteks laevaehitus võrreldes varasemaga üsna tugevalt vähenenud. Teistes merenduse valdkondades on potentsiaali aga kindlasti rohkem. Eesti tugevus on ka see, et siinsed lahendused ja teadmised jõuavad rahvusvahelisse kasutusse. Olen näinud, kuidas rakendatakse Eesti näiteid ja kogemusi ka teiste riikide sadamates. Eestlased on selles mõttes väga tagasihoidlikud, võib-olla isegi liiga tagasihoidlikud. Tegelikult on siia koondunud palju teadmisi, mida võiks rahvusvahe- lisel tasandil rohkem jagada. PIANC peab oluliseks noorte spetsialistide kaasamist. Kas Teie hinnangul meelitab veetranspordi sektor noori talente piisavalt? Mere- ja siseveetranspordi sektorid on siiski nišivaldkonnad, mis ei pruugi alati pälvida piisavalt tähelepanu ega olla avalikkuses kuigi nähtavad. Sama kehtib ka nendega seotud taristu kohta. Meie sektorisse mahub alati rohkem noori. Värske veri toob kaasa värsked ideed. Samuti kiirendaks see nii era- kui ka avaliku sektori arengut ning aitaks kasutusele võtta uusimaid võimalusi ja teadmisi. Milliseid oskusi vajab tuleviku veetransporditaristu insener? Millele pöörata insenerihariduses rohkem tähelepanu? Aluseks on insenerioskused – see tähendab, et tehnilised teadmised on endiselt väga olulised, ent kui vaadata näiteks projektinseneri tööd, siis on sama tähtsad ka suhtlemis- ja koostööoskused. Hariduse andmisel keskendutakse sageli eelkõige tehnilisele poo- lele, kuid projektides tuleb teha koostööd väga erinevate inimestega.
Mul on tunne, et merendusharidusele ning sadama- ja veeteede inseneride koolitamisele võiks pöörata veelgi rohkem tähelepanu.
14
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook