VESI
Aurulaev Stadt Reval jääs töötamas.
Foto: Tallinna Linnamuuseum
Sõdades ja punalipu all Esimese maailmasõja algusest tuli hakata täitma sõjaväelaste korraldusi. 1914. aasta juulis rekvireeriti Stadt Reval Peeter Suure Merekindluse käsutusse, 1915. aasta jaanuaris mobiliseeriti Balti Laevastiku koosseisu. 1918. aasta veebruaris Balti Laevastiku Jääretkega siit Helsingisse pagenud laevadega lahkus ka Stadt Reval. Aprillis aitas ta sealt mitu karavani Kroonlinna. Ja sinna ta jäi. Kuni 1922. aastani seisis niisama, siis anti kasutada Petrogradi Kaubasadama valitsusele ja sai nimeks Oktjabr. Külmematel talvedel, eriti 1926. aastal, võis teda korduvalt näha Tallinnas sütt punkerdamas, vett ja provianti võtmas, vigastusi parandamas. Kord sadamas oleks ta äärepealt põhja vajunud, sest jääs puruks pressi- tud kereplaatide kaudu voolas vett sisse. 1931. aasta juunis nähti teda Balti Laevastiku manöövrite ajal hukkunud allveelaeva Rabotši (Rabochiy) ülestõstmisel Keri lähedu- ses pukseerimas allveelaevade päästelaeva Kommuna (endine Volhov, 2024. a vigastasid ukrainlased seda raskelt). 1939. aasta märtsis käis ta Tallinna madalale jooksnud ja tormis pooleks murdu- nud kaubalaeva Tšeljuškinets vrakki Leningradi vedamas. Uus rüga- mine sõjalaevastiku vedudel algas mobiliseerimisega 1939. aasta novembris. Viimast korda lahkus ta Tallinnast 24. augustil 1941, samas konvois koos meie endiste aurikutega Eestirand ja Aegna. Ta hukkus Krasnaja Gorka merekindlusest veidi põhja pool 30. novemb- ril Kroonlinnast Suursaarele suundunud konvois, kui jäi Saksa lennurünnaku alla. 1945. aastal tõsteti laev üles, 1955. aastal lõigati vanarauaks.
Järgmistel talvistel navigatsioonihooaegadel töötas Stadt Reval eeskätt Tallinna reidil. Eriti raskete jääolude aegadel kutsuti Tallinna abiks Peterburist Jermak või Helsingist Sampo. Kõige varem oli jäämurdja abi vaja 17. detsembril 1907, hiliseim kasutamise kuupäev oli 17. aprill 1902. Suurim koormus oli 1910/1911. a talvel, kui ta tõi sadamasse 85 ja viis välja 87 aurikut. Tuli ette sedagi, et jää võim käis abistatavast laevast üle, näiteks 1905. aastal uppus rennis jääpressis Taani aurik Najaden. Ka laeval endal tuli korduvalt ette kriitilisi olukordi ja vigastusi. Näiteks 1896. a jaanuaris Läänemuulis seistes oli karta, et tormituul peksab laeva puruks. Halvimast päästis vaid meeskonna kiire ennastsalgav tegutsemine. Mitut puhku tuli ette ohtlikku jäätumist, 1899. aasta märtsis Tallinna lähedal jäävangi jäänud laevu abistades oldi ise hätta jäädud. Vabaks aitas parajasti Newcastle'i tehasest kodusadamasse teel olnud jäämurdja Jermak. Sinu kohus on hoida Tallinna sadam kangete külmadega lahti ja nii võimaldada kasvatada mitte ainult Sinu ehitajate, vaid kogu Tallinna elanike jõukust.
32
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook