MAA
ERIVEOD
Eriveokoridorid Eestis Marko Jürimaa , Transpordiameti eritranspordi teenuse ekspert
Ligikaudu 15 protsenti Eesti riigiteede võrgust on määratud eriveokoridorideks. Tegemist ei ole eraldiseisvate teelõikudega, vaid võrgustikuga, mille kaudu on võimalik tagada suuremõõtmeliste ja raskete veoste liikumine Eesti eri piirkondade vahel. esti peamine eriveokoridoride võrgustik saab alguse Paldis- E ki sadamast, mis on üks olulisemaid suuremõõtmeliste ja raskete veoste Eestisse sisenemise punkte. Sealt harg- Eriveokoridoride kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et kogu marsruut peab olema eriveosega tegelikult läbitav. Seetõttu ei piisa sellest, kui üksikud teelõigud vastavad eriveo vajadustele. Arvesse tuleb võtta kogu teekonnal paiknevaid sildu, viadukte, ristmikke, ring- ristmikke, liiklusmärkide portaale, õhuliine ning muid rajatisi ja või- malikke takistusi. Kui mõnda objekti ei ole veose mõõtmete või massi tõttu võimalik tavapärasel viisil läbida, peab koridor pakkuma selle läbimiseks või vältimiseks sobiva lahenduse.
nevad koridorid Eesti eri piirkondadesse, võimaldades transportida suuregabariidilisi tööstusseadmeid, energiasektori komponente, ehitus- ja taristuseadmeid ning muid veoseid, mida nende mõõt- mete või massi tõttu ei ole võimalik vedada tavapärase kaubaveona. Erilise tähtsusega on Paldiski–Narva eriveokoridor, mille taristu sobivuse hindamisel ja arendamisel kasutatakse 60 meetri pikkuse ja 200-tonnise massiga eriveose mudelit. Sellise mudeli kasutamine võimaldab hinnata lisaks taristu kandevõimele ka väga pika auto- rongi tegelikku ruumivajadust ja liikumistrajektoori ristmikel, ring- ristmikel ning muudel keerulisema geomeetriaga teelõikudel.
Eriveokoridoride võrgustik on tagatud gabariitide järgi jagatud kolmeks põhitasemeks: Ÿ sinistel eriveokoridoridel on tagatud läbipääs kuni 32 m pikkustele, 6 m laiustele ja 6 m kõrgustele eriveostele; Ÿ punastel eriveokoridoridel on tagatud läbipääs kuni 32 m pikkustele, 7 m laiustele ja 7 m kõrgustele eriveostele;
Eriveoste vajadustega on arvestatud juba koridoride taristu kavandamisel.
Foto: Marko Jürimaa
48
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook