Allikas: Maa- ja Ruumiamet, Transpordiamet
Ÿ rohelistel eriveokoridoridel on tagatud läbipääs kuni 32 m pikkustele, 6 m laiustele ja 5 m kõrgustele eriveostele.
Need mõõtmed kirjeldavad koridoridel tagatud gabariiti, kuid eriveokoridoride kavandamine ei piirdu üksnes staatilise vaba ruumi tagamisega. Väga pika autorongi tegelik ruumivajadus sõltub oluliselt selle liikumistrajektoorist. Eriti selgelt avaldub see pööretel, kus sõiduki esi- ja tagaosa liiguvad eri trajektooridel ning vajalik liikumisruum võib olla märksa suurem kui sõiduki enda laius. Seetõttu lähtutakse eriveokoridoridel paiknevate objektide projek- teerimisel, ehitamisel, rekonstrueerimisel ja uuendamisel Trans- pordiametis välja töötatud ja kalibreeritud eriveokite mudelitest. Mudelite abil hinnatakse eriveoki tegelikku liikumiskoridori, pöörde- raadiusi ja dünaamilist ruumivajadust. See võimaldab juba projek- teerimise käigus kontrollida, kas kavandatav lahendus on eriveo- sega tegelikult läbitav, mitte üksnes seda, kas tee nimilaius või vaba kõrgus vastab etteantud mõõtmetele. Mudelite kasutamine on eriti oluline ristmike, ringristmike, liiklus- saarte ja muude piiratud ruumiga taristuobjektide puhul. Vajaduse korral saab mudelite põhjal muuta ristmiku geomeetriat, kujundada liiklussaari ülesõidetavaks, tagada vajalikud pöörderaadiused või jätta eriveokile täiendava liikumisruumi. Eriveokoridori toimivus ei tähenda seejuures, et eriveos peab kogu marsruudi läbima põhitrassi tavapärasel sõiduteel. Koridori käsit- letakse tervikliku lahenduste süsteemina, kus erinevaid tehnilisi võimalusi kombineerides tagatakse veo katkematu liikumine lähte- kohast sihtkohta. Näiteks võib madala viadukti või muu gabariiti piirava rajatise puhul olla eriveose jaoks rajatud eraldi möödasõit, mis võimaldab takis- tusest mööduda põhitrassi kasutamata. Piiratud kandevõimega silla puhul võib koridori osaks olla põhitrassi kõrval kulgev alter- natiivne eriveotee või muu marsruut, mis võimaldab kriitilisest rajati- sest ohutult mööduda. Ka ringristmikel kasutatakse lahendusi, mis võimaldavad väga pikkadel autorongidel läbida ristmikku tavapärasest erineval trajek- tooril. Selleks võivad ringristmike kesksaared või nende osad olla tugevdatud ja ülesõidetavad, võimaldades eriveosel vajaduse korral liikuda otse üle ringristmiku keskosa. Nii saab tavaliikluse jaoks säilitada kompaktse ja tavapäraselt toimiva ringristmiku, tagades samal ajal ka erakordselt pika või suure eriveose läbipääsu. Koridoride juurde kuuluvad samuti piirdekatkestused koos neid sulgevate tõkkepuusüsteemidega. Need võimaldavad eriveol vajaduse korral liikuda läbi tavaliiklusele suletud ala, vahetada sõidusuunda või kasutada tavapärasest liikluskorraldusest erinevat trajektoori. Igapäevases liikluses on sellised ühendused tõkkepuu- dega suletud, kuid eriveo läbimiseks saab need kontrollitult avada. Sarnane põhimõte kehtib teede kohal paiknevate liiklusmärkide portaalide ja muude konstruktsioonide puhul. Kui rajatis piirab eriveose liikumist, peab koridori lahendus võimaldama sellest mööduda või vajaduse korral konstruktsiooni ajutiselt eemaldada.
Eesti eriveokoridoride võrgustik.
Eesmärk ei ole muuta kogu teetaristut igapäevase liikluse jaoks ebamõistlikult suureks, vaid tagada tehnilised lahendused, mis võimaldavad eriveokoridori vajaduse korral täies ulatuses kasutada. Eriveokoridoride väärtus seisneb eelkõige nende terviklikkuses ja etteaimatavuses. Kui eriveoste vajadustega on arvestatud juba taristu kavandamisel, ei ole iga uue veo puhul vaja samu kitsaskohti uuesti lahendada. See lihtsustab marsruutide planeerimist ja lubade menetlemist ning vähendab nii vedaja kui ka taristu omaniku riske, ajakulu ja kulutusi. Eriveokoridoride ülesanne ei ole seega üksnes suunata eriveoseid kindlatele, nende liikumiseks sobivatele teedele. Sama oluline on säilitada koridori läbitavus ka taristu edasise arendamise käigus. Koridoril paikneva tee, silla, ristmiku või muu objekti rekonstruee- rimisel või uue objekti rajamisel tuleb arvestada, et tehtav muudatus ei halvendaks olemasolevaid eriveoste liikumisvõimalusi. Seetõttu on eriveokoridor ühtaegu nii füüsiline transpordikoridor kui ka pikaajaline taristu planeerimise põhimõte. Selle toimivuse võivad tagada väga erinevad lahendused: piisav gabariit ja kandevõime, eriveokite mudelitele vastav teegeomeetria, otse läbitavad ring- ristmikud, rajatistest möödasõidud, põhitrassi kõrval paiknevad alternatiivsed eriveoteed ning tõkkepuudega suletavad piirdekatkes- tused. Oluline ei ole see, et eriveos liiguks kogu tee tavapärasel sõidurajal, vaid see, et kogu koridor moodustaks katkematu ja tege- likult kasutatava teekonna, mille läbitavus säilib ka pärast taristu uuendamist ja edasiarendamist.
HEA TEADA Erivedu on veosega või veoseta sõiduki või sõidukite kombinatsiooni liiklemine teel, mille vähemalt üks mõõde või kaal ületab Eestis lubatud suurimaid mõõtmeid, lubatud massi või teljekoormust.
Rohkem infot
Vaata eriveokoridoride võrgustiku kaarti
49
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook