Teejuht sügis 2026

MAA

KATSEKEHADE KESKMINE PIKENEMINE 14. PÄEVAKS

I klassi kuuluvateks. Pikenemine vahemikus 0,10– 0,20% viitab potentsiaalselt reaktiivsele materjalile (II klass) ning selle reageerivusklassi määramiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid teiste metoodi- kate järgi. Üle 0,20% pikenenud katsekehad kuulu- vad tõenäoliselt reaktiivsete ehk III klassi materja- lide hulka ning nende kasutamisega betoonkonst- ruktsioonides kaasneb leelis-räni reaktsiooni tekki- mise risk. Üks Eesti päritolu jämetäitematerjal eristus juba mördivarda pikenemise katse esimesel nädalal Kuuest uuritud materjalist eristus selgelt üks Eesti jämetäitematerjal. Sellega valmistatud mördi- varraste keskmine pikenemine ületas 0,10% piiri juba kuuendal katsepäeval. 14-päevase katse lõpuks oli nende katsekehade keskmine pikenemine 0,296%, mis ületab märgatavalt AAR-2 metoodikas sätestatud reaktiivsuse alampiiri. Ülejäänud nelja Eesti materjaliga valmistatud katsekehade pikene- mine jäi samal ajal vahemikku 0,030–0,085% ning need klassifitseerusid ebatõenäoliselt reaktiivse- teks. Sertifitseeritud võrdlusmaterjali katsekehad pikenesid 14. päevaks 0,099%, jäädes 0,10% piir- väärtusest allapoole. Katse pikendamisel 28 päeva- ni jätkus kõige enam pikenenud Eesti jämetäite- materjaliga valmistatud katsekehade pikenemine, ulatudes 0,372%-ni. Kõige rohkem pikenenud katsekehadel esines ASR-ile iseloomulikke visuaalseid tunnuseid. Juba kolmandal katsepäeval tekkisid nende pinnale eri värvi (tume- ja helehallid ning valged) ja suurusega laigud. Jämetäitematerjali terade ümbruses tähel- dati valged laike, mis võisid viidata leelis-räni geeli

0,35%

0,296%

0,30%

0,25%

0,20%

0,15%

0,099%

0,10%

0,085%

0,030% 0,056% 0,071%

0,05%

0 1 2 3 4 5 6 7 8 91011121314 Periood, päev KARJÄÄR 01 KARJÄÄR 02 KARJÄÄR 03 KARJÄÄR 04 KARJÄÄR 05 KARJÄÄR 06 II klassi alampiir III klassi alampiir

betoonkonstruktsioonide esmasele hindamisele. Uuringul oli kaks põhisuunda. Esmalt sooviti välja selgitada, kas ja millisel määral võivad Eestis toodetavad jäme- täitematerjalid olla leelis-räni reaktsioonile vastuvõtlikud. Samuti uuriti olemas- olevaid konstruktsioone, et tuvastada leelis-räni reaktsiooni võimalik esinemine juba kasutuses olevates betoonkonstruktsioonides. Jämetäitematerjalide uurimine laboritingimustes Lõputöös uuriti jämetäitematerjale RILEM AAR-2 ehk mördivarda pikenemise katse meetodil. Laboriuuringusse valiti viis Eestis toodetud jämetäitematerjali ja üks ASR-ile mittevastuvõtlik sertifitseeritud võrdlusmaterjal. Iga materjali kohta valmis- tati kolm 25 × 25 × 285 mm suurust katsekeha, mida hoiustati tugevalt leeliselises keskkonnas temperatuuril 80 °C. Leelis-räni reaktsiooni esinemist hinnati mördi- varraste pikenemise põhjal – mida suurem oli pikenemine protsentides, seda suurema tõenäosusega oli katsekehades kasutatud materjal ASR-ile vastuvõtlik. Standardse 14-päevase katse järel jätkati mõõtmisi kuni 28. päevani, et püüda tuvastada ka aeglasemalt reageerivaid jämetäitematerjale.

RILEM AAR-2 metoodika järgi peetakse 14-päevase katseperioodi jooksul alla 0,10% pikenenud katsekehi ebatõenäoliselt reaktiivseteks ehk RILEM-i metoodika järgi

Karjäär 02 katsekeha 21. päeval leeliselises keskkonnas. Punased nooled – tumedad laigud pinnal, oranžid nooled – praod, kollane nool – helehall laik, rohelised nooled – valged täpid pinnal, mis tõenäoliselt viitavad täitematerjali ümbritsevale ASR-geelile.

TEEJUHT / NR 19