Tunneli tugiseina pind pärast ASR Detecti kiirtesti. Kollast ja roosat pigmenti on näha nii peen- ja jämetäitematerjali terade ümber kui ka pragudes.
Kollase ja roosa värvaine jäljed betoonpostil. Pragudes ja täitematerjali terade kontuuril on näha mõlema värvaine jälgi, mis viitavad võimalikule algfaasis ja arenenud ASR-ile.
ole pragunemine iseloomulik ainult leelis-räni reaktsioonile ning selle põhjuseks võivad olla ka betooni kahanemine, külmumis- sulamistsüklid, hiline etringiidi teke või muud tegurid. Katsealune betoonpind lihviti, puhastati ning reaktsiooni tuvasta- miseks kasutati kahte spetsiaalset reagenti. ASR-ile iseloomulike ühendite olemasolul jäid pärast reagentide mahapesemist pinnale kollased (viitavad varajasele ASR-ile) või roosad (viitavad arenenud ASR-ile) jäljed. Kahel betoonkonstruktsioonil ilmnes võimalik positiivne tulemus Kahel konstruktsioonil viiest jäid pärast reagentide mahapesemist uuritud pinnale selgelt eristatavad värvimuutused. Ühel juhul oli tegemist vana pragunenud betoonpostiga ning teisel juhul tunneli tugiseinaga. Mõlemal konstruktsioonil esines pragudes ja paljasta- tud täitematerjaliterade ümbruses kollaseid ja roosasid jälgi. Tule- mused võisid viidata nii algfaasis kui ka arenenud leelis-räni reakt- sioonile. Kiirtestiga saadud positiivsed tulemused tuleb kinnitada laboratoorsete uuringutega, näiteks petrograafilise analüüsi või skaneeriva elektronmikroskoopiaga. Kokkuvõte ja edasiste uuringute vajadus Lõputöö tulemused näitasid, et ei saa välistada leelis-räni reakt- siooni võimalikku esinemist Eesti täitematerjalides ja olemas- olevates konstruktsioonides. Samas ei piisa täpse hinnangu and- miseks üksnes kiirendatud mördivarda pikenemise katsest ning olemasolevatel konstruktsioonidel tehtud kiirtestist. Seetõttu on vaja teha täiendavaid uuringuid teiste RILEM-i metoodikate järgi ning võrdluskatseid eri purustamismeetoditega. Lõputöö loob lähtekoha Eesti jämetäitematerjalide edasiseks uurimiseks ning aitab juhtida tähelepanu ASR-i võimalikule esinemisele olemas- olevates konstruktsioonides.
tekkimisele. Katse vältel pinnamuutuste hulk suurenes ning ilmnes võrkpragunemine.
Katsetulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada ka katsekehade valmistamise protsessiga. Uuringus purustati kõik jämetäitemater- jalid lõugpurustiga, mis aga muudab materjali morfoloogiat. Lõug- purustiga töödeldud materjali terad on pikliku ja nurgelise kujuga ning suurema eripinnaga. See võib omakorda mõnevõrra suuren- dada jämetäitematerjalide reaktiivsust AAR-2 mördivarda pikene- mise katses. Seega on uuringu järgmises etapis plaan teostada võrdluskatsed erinevate purustamise viisidega. ASR-i tuvastamine olemasolevates konstruktsioonides ASR olemasolu on võimalik tuvastada ka olemasolevatel konst- ruktsioonidel. Üheks võimaluseks on teostada laboris petrograafi- line uuring, kuid esmaseks hindamiseks on saadaval ka spetsiaalne ASR Detect komplekt, mille katse saab teha objetil kohapeal. Käes- olevas lõputöös kasutati konstruktsioonide esmaseks hindamiseks James Instruments ASR Detect komlekti, mis võimaldab tuvastada võimalikku ASR-i esinemist nii varajases kui ka arenenud faasis. Lõputöö raames uuriti esmaselt viit konstruktsiooni. Betoonkonst- ruktsioonid valiti eelkõige nähtava võrkpragunemise järgi, sest selline pragunemismuster võib olla üks ASR-i tunnuseid. Samas ei
Leelis-räni reaktsioon võib esineda Eesti jämetäitematerjalidel ja olemasolevatel konstruktsioonidel.
55
TEEJUHT / NR 19
Powered by FlippingBook